Kreeka ohustab üha tõsisemalt eurotsooni

Kreeka pealinnas Ateenas on meeleavaldused ja kokkupõrked politseiga muutunud peaaegu igapäevaseks. Kreeklased pole rahul valitsuse kärpeplaanidega. Foto: AFP /Scanpix

Kreeka probleemid muutuvad eurotsooni tuleviku jaoks üha tõsisemaks – reitinguagentuur Standard & Poors langetas riigi võlakirjade reitingu rämpsvõlakirja tasemele ning aina rohkem kõlab arvamusi, et hellenid ei suuda oma laene tagasi maksta

S&P põhjendas reitingu langetamist kahtlusega, et riik jääb võlakoorma vähendamise reformidega jänni ja prognoosi järgi ei saa investorid tagasi rohkem kui poolt oma esialgsest panusest. Kui sedagi.

Olukord on kogu eurotsooni jaoks valulik – kunagi varem ei ole ühisraha kasutajatega midagi niisugust juhtunud. Investorite usalduse vähenemine kukutas Euroopa ühisraha kursi teisipäeval esmakordselt enam kui aasta jooksul allapoole 1,32 dollari taset.

Juba 19. mail peab Kreeka võlakirjaomanikele maksma 8,5 miljardit eurot. Rahvusvaheline Valuutafond plaanibki senisesse 45 miljardi euro suurusesse Euroopa Liidu ja IMFi ühispaketti panustada omalt poolt veel 10 miljardit eurot, sest kardetavasti ei pruugi algne rahasumma võlgades vaevlevat riiki enam päästa.

Laenurahast ei piisa

Briti majanduslehe Financial Times väitel ollakse aga Washingtonis valdavalt seda meelt, et Kreeka vajab tegelikult vähemalt 70 miljardit eurot abiraha.

Investorite hinnangul ulatub finantstoetuse vajadus koguni 100 miljardi euroni. Nad leiavad, et praegu pakutud 45 miljardit eurot leevendavad olukorda vaid korraks ja aitavad Kreekal aasta lõpuni vee peal püsida.

Euroopa suurim majandus ja eurotsooni juhtriik Saksamaa, kelle osaluseta ei ole Kreeka loodetud abipakett võimalik, on kohalike valimiste eel avaliku arvamuse survel kindlalt välja öelnud: konkreetse kulude kärpimise ja eelarvepuudujäägi vähendamise kavata ei tasu Kreekal rahasüstile mõeldagi.

Abi edasilükkumine aga süvendab kriisi ning analüütikute sõnutsi valitseb oht, et kuus kuud tagasi Kreeka statistiliste valeandmete paljastamisega veerema hakanud lumepall väljub euroliidu ametnike kontrolli alt.

Euroopa Keskpanga hinnangul oli Kreeka mullune eelarvepuudujääk 14 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning riigi võlakoorem võib kerkida 150 protsendini SKTst.

Kreeka on abipaketi saamiseks seadnud eesmärgiks vähendada eelarvepuudujääk tänavu 8,7 protsendini SKTst, kärpides selleks kulutusi ning suurendades maksutulusid. Riigi keskpanga president George Provopoulos tõdes, et tänavune puudujäägi kärbe peab olema enam kui viis protsenti SKTst.

Igatahes tuleb Kreekal tõsiselt kokku tõmmata avaliku sektori kulutusi, mis tähendab massilisi koondamisi. Erinevalt tuimavõitu eestimaalastest ei vaata kreeklased toimuvat rahulikult pealt ja avaldavad ametiühingute juhtimisel meelt igal võimalikul juhul.

Kreeka sooviks ka oma ligi 300 miljardi euro suurust võlakoormat vähendada, kuid seda on raske teha, sest reitingu alandamine ning usaldamatuse suurenemine rahaturgudel kasvatab laenukulusid.

Juba esmaspäeval kerkis hind, millega Kreeka saaks uute 10-aastaste võlakirjadega laenu võtta, 9,401 protsendini. See on rekordiline intress alates Kreeka eurotsooniga ühinemisest 2001. aastal.

Laenu tagasi ei maksa

Mõjuka Müncheni majandusinstituudi IFO juht ning Saksa valitsuse majandusnõunik Hans-Werner Sinn arvab, et kui Saksamaa Kreekale laenu annab, ei maksa viimane seda ilmselt kunagi tagasi.

AFP vahendas Sinni MDR raadiole avaldatud kahtlust, et Kreeka ei suuda eelarvet tasakaalu saada ning palub Saksamaal lõpuks võla kustutada.

Danske Banki peaanalüütik Allan von Mehren märkis, et Kreeka probleemid on tõsised ning võivad eurotsoonis laieneda. Seetõttu ei tohi praegustesse arengutesse kergekäeliselt suhtuda.

Euroopa riikide valitsuste esindajad kogunevad Kreeka küsimust arutama 10. mail. Selleks ajaks on ka Saksamaa kohalikud valimised seljataga ning Kreeka abistamise otsus võib tulla lihtsamalt.