Mikko: soolise palgalõhe asjus on Eesti olukord traagiline

Marianne Mikko sõnul on palgalõhe vähendamine veel aastakümneid kestev võitlus. Foto: Postimees.ee

Eile toimunud palgaerinevuste statistika parema kättesaadavuse seminaril räägiti soolisest palgalõhest ning anti ülevaade palgaerinevuste mõõtmise vajadusest ühiskonnas.

Üks seminaril kõnelejatest, riigikogu liige Marianne Mikko, rääkis palgalõhe eest vastutajaid puudutavas ettekandes, et palgalõhe vähendamine on veel aastakümneid kestev võitlus. «Euroopas pole ühtki riiki, kus saaks öelda, et naised ja mehed saaks võrdselt palka,» sõnas Mikko.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Hede Sinisaar tõi välja, et eelmisel aastal oli Eestis meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6 protsenti. Kõige suurem oli erinevus finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas (43,3 protsenti) ning kõige väiksem veonduses ja laonduses (2,4 protsenti).

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liikme Peep Petersoni sõnul tuleneb veondus- ja laondusvaldkonna väike palgalõhe sellest, et transpordivaldkond on kõige paremini kollektiivlepingutega kaetud.

Sinisaar tõi oma ettekandes välja ka fakti, et Eestis on Euroopa Liidu väikseim sooline pensionilõhe, kuid üks suurimaid soolisi palgalõhesid.

Mikko sõnas palgalõhest rääkides, et Eestis pole olukord mitte lihtsalt tõsine, vaid traagiline. «Kui 11 aastat tagasi oli palgalõhe 22 protsenti, siis kevadel oli see 28 protsenti ja on olnud ka üle 30. See ebaõiglus saadab naist kogu elukaare vältel ning on ka põhjuseks, mis ligi 40 protsenti lapsi elab Eestis vaesuses, » rääkis Mikko.