Klaas: Eesti ja Venemaa võiksid liikuda ühise tollikontrolli poole

Urmas Klaas. Foto: Peeter Langovits

Räpinas toimunud Eesti-Vene transiidi ja logistikakonverentsil ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, et täna konkureerivad omavahel transiidikoridorid, mitte ettevõtted ja isegi mitte riigid.

«Eesti ja Venemaa kujutavad endast ühte transiidikoridori, seepärast on koostöö vajalik,» lisas Klaas.

Pihkva oblasti kaubandus-tööstuskoja president Vladimir Zubov märkis, et 1. juulist 2010 ellu astuv Venemaa, Valgevene ja Kasahstani ühine tolliliit paneb kolm riiki omavahel transiidi osas konkureerima. «Pihkva oblast on huvitatud sellest pirukast oma osa saama,» ütles Zubov.

Samuti lisas ta, et Venemaa siseriiklik poliitika nihutab suured tolli- ja logistikalaod Moskva ja Peterburi lähedalt piiriäärsetesse regioonidesse.

Urmas Klaasi sõnul aitaks tolliprotseduuride kiirendamisele kaasa hea koostöö Eesti ja Venemaa tolliametkondade vahel. «Ühe ettepanekuna võiks kaaluda ühist tollikontrolli, mis vähendaks ajakulu märkimisväärselt,» ütles Klaas. Samuti tuleks tema sõnul kasuks tolliinfo kiire vahetamine, mida näitas 2009. aastal läbi viidud pilootprojekt.

Konverentsil leidis kinnitust, et kaupade kiire liikumise üheks takistuseks on vene poole läbilaskevõime stiihiline ja suur kõikumine maateepiiripunktides. Eesti maksu-ja tolliameti hinnangul on Eesti tolli- ja piiripunktide läbilaskevõime 2-3 korda suurem, kui täna kasutust leiab.

Eesti poolelt on täna töös elektroonilise järjekorra süsteemi ettevalmistamine ja rakendamine ning ooteplatside-logistikaparkide rajamine. Konverentsist osavõtjad tutvusid täna selles vallas tehtavaga Paldiski Sadamate ASi näite varal Koidula rajatavas logistikapargis.

Vene transiidi- ja logistikaettevõtjad rõhutasid, et nad on väga huvitatud koostööst Eestiga ning püüavad teha neist sõltuva, et Vene tolliprotseduurid oleksid maksimaalselt läbipaistvad.

Logistikaettevõtja Aleksei Frolov avaldas arvamust, et seoses Venemaa-Valgevene-Kasahstani tolliliiduga võib Eestit läbiv transiit väheneda kuni 30 protsenti, sest Valgevene kaudu on tee Euroopasse otsem. Frolovi hinnangul säilitab Eesti oma konkurentsieelise tänu konteinerite kiirele ja kvaliteetsele liigutamisele läbi sadamate.