Pumba valikul tuleb lähtuda vajadusest

Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Tänavune kevad on märkimisväärselt tõstnud vee taset ja toonud sulavee keldritesse ja hoovidesse. Hädast väljaaitav pump on aga kasulik ka muul ajal kastmiseks või basseinide, tünnide, paakide täitmiseks-tühjendamiseks.

Igas maamajapidamisel peaks olema pump, ütleb pumpasid ja väikemootoreid tootva Honda esindaja Margus Mustonen. Kuid igast majapidamisest ja sellega seotud vajadustest lähtuvalt tuleb valida, milline see pump olema peaks.

«Peab teadma, kas pumpa on vaja abivahendiks, tööriistaks või päästevahendiks,» ütleb Mustonen. Vajadustest selgub, millised omadused ja võimsused pumbal olema peavad, et see oma eesmärki kõige paremini täidaks.

Kevadine suurvesi, mis ujutanud üle keldri ja loonud aiamaale ajutised tiigid, nõuavad eelkõige päästevahendit. Samas oleks hea pumpa soetades mõelda ka ülejäänud aastale, mil seda saab kasutada näiteks kastmiseks.

Seega võiks kasutaja läbi mõelda, kas ta soovib pumpa kasutada pigem statsionaarselt või on vajadus seda kasutada erinevates kohtades, mis tähendab, et see peaks olema kaalult kergem.

«Ei maksa arvata, et väike pump mingis mõttes kehvem on, kui suur ja võimas - kõik oleneb eesmärgist,» ütleb Mustonen rõhutades, et ka kõige väiksemad pumbad on aktiivselt näiteks päästeameti kasutuses.

Võimsuselt ja sihtotstarbelt jagunevad bensiinimootoriga töötavad pumbad kolme kategooriasse - üldkasutatavad veepumbad, kõrgsurvepumbad ja reoveepumbad. Esimesed neist on mõneti universaalsemad, tootlikkusega paarisajast liitrist minutis tuhandeni ja üle selle.

Kõrgsurvepumbad on suurema tõstekõrgusega ja mõeldud eelkõige pikemate veetrasside varustamisel näiteks niisutamisel ja kastmisel. Reoveepumbad saavad hakkama aga kruusa ja prahiseguse reovee teisaldamisega.

Jälgi mitmeid kriteeriume

Pumpa valides ei piisa sellest, et valida endale hinna poolest sobivaim. Veel enne poodi minekut tuleb üle vaadata, kus pumpa plaanis kasutada on.

«Pumba valikul tuleb eelkõige välja selgitada selle tulevane kasutusotstarve, vajalik tõstekõrgus, trassi pikkus ning jõuda selgusele, kui palju ja kui kiiresti on vaja vedelikku pumbata,» ütleb Mustonen.

Üks peamisi tehnilisi näitajaid pumpade juures on tootlikus, mis näitab mitu liitrit vedelikku pump ühe minutiga teisaldada suudab. See ulatub paarisajast liitrist väikeste kaasaskantavate pumpade puhul kuni tuhande ja enamgi liitrini suuremate ja statsionaarsemate seadmete puhul.

Peab arvestama üldise reegliga, et mida suurem on pumba tootlikkus, seda väiksem on tõstekõrgus. Näiteks pumpade puhul, mille tootlikkus on üle 1000 liitri minutis, jääb tõstekõrgus kuni 30 meetrini.

Sellistest pumpadest on kasu näiteks uputuste korral, kus vaja suurem kogus vett kiiresti teisaldada, samuti suurte paakide-tünnide täitmisel või tühjendamisel.

Väiksema tootlikkusega pumpade puhul, 140 kuni 700 liitrit minutis on tõstekõrgus seevastu 30-40 meetrit. Sellised pumbad sobivad suurepäraselt olukordadesse, kus vee teisaldamise kiirus pole oluline. «Suvel aeda kastes või kümblustünni täitmiseks suurepärane,» ütleb Mustonen.

Täiesti eraldi klass on kõrgsurvepumbad, kus tootlikkus kuni 500 liitrit minutis on ühendatud tõstekõrgusega 50 meetrit. Sellised omadused on vajalikud pikkade niisutamis-, kastmis- või kustutusveetrasside puhul.

«Samas sõltub palju kasutatava vooliku läbimõõdust, selle materjalist aga ka trassi eripärast,» räägib Mustonen. Rolli mängivad siin nii maapinna tõusud-langused kogu trassi ulatuses, kui ka trassi pikkus, kasutatavad liitmikud, võimalikud hargnemised, ja muu.

Igal juhul on enne spetsialisti juurde minekut kasulik üle vaadata ning läbi mõelda, millistes olukordades pumpa kasutada plaanis on. Siis saab eksperdi abil leida sobivaima pumba.

Suuremat hooldust ei vaja

Nii nagu iga tehniline seade vajab ka pump heaperemehelikku hoolitsust. Pumpa kasutades peab kindlasti jälgima, et sellega ei võetaks ette tegusid, milleks pump loodud pole.

«Kui veepump ei ole mõeldud reovee pumpamiseks, siis sellise vajaduse tekkides tuleks kindlasti kasutada spetsiaalset pumpa mida saab vajadusel rentida,» ütleb Mustonen.

Pumbates tavalise veepumbaga liigselt sogast vett võib see pumba ummistada, pump kuumeneb üle ja see teeb seadmele kahju. Seetõttu on kasulik aeg-ajalt seda spetsialisti juures kontrollimas, hooldamas käia. Nii saab tagada pumba pika eluea ning töökorras oleku hetkel, kui seda vaja on.

Talveks tuleks pump panna hoiule ruumi, kus temperatuur on plusspoolel. Vastasel juhul võib pumpa jäänud vesi jäätuda ja sel viisil kahju teha.