Eesti Energia börsiplaan toidab kasuminälga

Eesti Energia juht Sandor Liive läks eile õhtul Frankfurdi lennukile, et edasi sõita Marokosse, kus allkirjastab põlevkivimaardla kasutamise protokolli, aga saab ka vabas õhustikus veenda Andrus Ansipit ettevõtte börsiplaani kasulikkuses. Foto: Toomas Huik

Mida on põlevkivi väärt, kui see on maa all? Nii päris Eesti Energia juht Sandor Liive, kui kaitses ettevõtte ambitsioonikat investeerimisplaani, mis eeldab kuni kolmandiku aktsiakapitali kaasamist börsilt.

Sõidate esmaspäeva õhtul koos peaminister Andrus Ansipi ja äridelegatsiooniga Marokosse. Kui ma ei eksi, siis kõik varasemad katsed selle riigi põlevkivist õli toota on liiva jooksnud?

Maroko põlevkivi on vähe uuritud. Kui sealne põlevkivi sobib, saame müüa tehnoloogiat. Meil on sama ambitsioon Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides ning ka hiinlased käivad vaatamas meie tehnoloogiat.

Kolmepäevasel reisil Marokosse avaneb teil ilmselt ka võimalus veenda Ansipit Eesti Energia börsiplaani otstarbekuses?

Kuidas nüüd öelda… Ma ei lähe sinna börsi asja ajama, lähen ühe maailma suurimate põlevkivivarudega riigi energeetikaministriga sõlmima ühiste kavatsuste protokolli, millega saame ligipääsu nende ressursile.

Mis on peamine argument, millega kavatsete veenda peaministrit, et ta asuks toetama Eesti Energia börsile minekut?

Eesti Energial on investeerimisplaan, millest suurem osa tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis räägib sellest, et Eestisse tuleb ehitada kaks uut põlevkiviplokki. Meie prioriteet on investeeringud, teisejärguline on nende rahastamise viis. Ma olen seda ka varem öelnud: minu elu on palju lihtsam, kui riik paneb ise raha sisse.

Küsimus pole börsis, vaid selles, kas Eestis on elekter igal ajal olemas või mitte. Kõik parteid on andnud oma heakskiidu, et Eestisse on vaja kaht uut põlevkiviplokki, ja sel sügisel tuleb teha nende ehitamise investeerimisotsus.

Aga kaks uut põlevkiviplokki, või kui täpne olla, siis üks uus põlevkivielektrijaam, sest olete jätnud endale võimaluse teise ploki ehitusest loobuda, on tagatud niigi riigikogu seadustatud toetusega, mille suurus on 20 aasta jooksul 24 miljardit krooni?

Jah, teatud toetus on juures, aga mis rahastamist puudutab, siis on vaja välja käia umbes 900 miljonit eurot ehk 14 miljardit krooni. Täpse hinna saame teada selle aasta keskel, kui pakkumised laekuvad. Ehituse alustamiseks peab see raha olema füüsiliselt olemas.

Ega te kohe ei pea ju 900 miljonit eurot lauale lööma?

Ehituse ajal viie aasta jooksul tuleb see raha välja käia. Nii suurte investeeringute tegemiseks meie laenuvõimest ei piisa. Teeme ka teisi investeeringuid: igal aastal umbes 100 miljonit eurot jaotusvõrku.

Mis teie laenukoormus praegu on?

300 miljonit eurot võlakirjades, mille lunastamise tähtaeg on 2020. aastal. Peale selle veel laen Põhjamaade Investeerimispangast, kokku umbes 350 miljonit eurot (5,5 miljardit krooni).

Mis on teie laenuraha hind?

Võlakirjadel on fikseeritud intress 4,5 protsenti, mis on väga hea. 2005 kasutasime ära olukorda ning võtsime raha juurde ja fikseerisime intressi. Meie eelmiste võlakirjade tähtaeg oli 2009 juulikuus.

Finantseerimisega tuleb tegeleda natukene varem, kui raha tegelikult vaja on. Meie investeerimisplaanis on uued plokid, jaotusvõrgu investeeringud ja õlitehas. Selle teostamiseks on vaja laenata nii või teisiti 900 miljonit eurot. Investeerimisplaani ellu viimiseks laenukapitalist ei piisa, on vaja tõsta omakapitali.

Kas siis uutele põlevkivijaamadele makstav toetus ei anna teile piisavat kindlust uute jaamade ehitamiseks?

Toetus laekub 20 aasta jooksul, aga omakapitali on ehituslaenu saamiseks kohe vaja. Laenuvõimekus on piiratud: kolmekordne äritegevuse kasum.

Teie lähemate aastate investeerimisplaanist umbes poole neelab ju õlitööstus, mil pole mingit pistmist elektritootmisega.

Vedelkütused ei dikteeri omakapitali küsimise ajastust. Omakapitali küsimise määrab üks suur investeering uude põlevkivielektrijaama. Õlitehased on väiksed projektid, mida saab laduda nagu legoklotse, aga 900-miljonilist investeerimisotsust ei saa teha osade kaupa.

Aga teise uue põlevkiviploki ehitamisotsus ju ei ole tehtud, seega on ka rahavajadus esialgu väiksem.

Jah, 2012 saame otsustada teise põlevkiviploki ehituse.

Nii et kuigi umbes poole teie lähema üheksa aasta investeerimiskavast neelab õlitööstus, väidate te ikkagi, et lisakapitali on vaja uute põlevkivijaamade jaoks?

Laias laastus on meil kolm uut asja: elektrijaam, õlitööstus ja jaotusvõrk.

Kui uue põlevkivikaevanduse avamine õlitööstuse kuludega liita, läheb pool rahast õli tootmiseks. Uus-Kiviõli kaevandus aga hakkab ju põhiliselt toitma õlitööstust.

Uut kaevandust on nii või teisiti vaja, kuigi kaevandusmahud võivad õlitööstuseta olla väiksemad. Eesti Energiat on viimasel ajal võrreldud Estonian Airiga, kelle uued lennukid kusagil seisavad. Lennuki ehitus algab, kui firma suudab tasuda kümnendiku hinnast, aga elektrijaama ei ehita keegi, kui ei ole paigas investeerimiskava. Laenuandja ei anna laenu, kui on teada, et projekti kolmandal-neljandal aastal jääb firmal omakapitali puudu.

Kas omakapitali on vaja tingimata tänavu juurde panna?

Sel aastal on vaja teha elektrijaamade investeerimisotsus. Füüsilist raha sel aastal vaja ei ole, aga on vaja kindlust, et raha tuleb. Vastasel juhul ei saa ehituslepingut sõlmida.

Raha võib sisse maksta ka tuleval aastal?

Jah.

Valitsuse laual on valikud, kas panna ise raha või emiteerida aktsiaid börsil. Kumba teie eelistate?

See on omaniku otsus.

Nõus, aga omanik küsib niikuinii juhatuse esimehe arvamust!

Arvan, et kuna Eesti Energia tootmine on 2013. aastal tervikuna avatud turul, siis olgu ka kapital vaba.

Riik peaks säilitama strateegilise kontrolli, aga mina ei paneks riigi raha ettevõttesse, mis suudab seda hankida ka kapitaliturult. Hea näide on Estonian Air, kus riik tuleb appi seal, kus avatud turult kapitali hankida ei saa. Riik peaks investeerima teedesse, haiglatesse ja koolivõrku, sest investeeringud sinna muidu ei tule.

Kas börs päästab Eesti Energia poliitikute lõa otsast priiks?

Ühe aktsionäriga on juhatusel palju lihtsam toimetada. Kujutate ette, kui praegu on üldkoosolekul vaja midagi otsustada: lähed Juhani juurde, räägid ära, asi mõistlik, otsus ja tehtud.
Börsil noteeritud Eesti Energia üldkoosolekuks tuleb lauluväljak rentida, kui uskuda ajakirjanduses ennustatud huvi meie aktsiate vastu.

Ma olen töötanud Eesti Energias 1998. aastast. NRG tehing oli poliitiline. See on ka kõik. Olen näinud erinevaid valitsusi. Ettevõtte igapäevast tegevust, majanduslike otsuse tegemist ja ettevõtte väärtuse suurendamist mitte kuidagi see ei sega, et Eesti riik on meie ainuomanik. Kümne aastaga on Eesti Energia väärtus kasvanud kümme korda.

Energeetika juhtimine ei käi omandiõiguse kaudu. See käib arengukava või toetuste kaudu. Poliitika mõjutab energeetikat ja jääb seda tegema ka pärast börsile minekut.

Aga miks on avatud kapital parem?

Ei ole parem, kui palusite mul valida ühe kahest, valisin ma avatud kapitali.

Miks te siis eelistate avatud kapitali, kui see ei ole parem?

Maksumaksjana mõtlen, et riigil on parem panna raha uue haigla, haridusasutuse või tee-ehituse alla.

Kolmandikust Eesti Energiast loobumine tähendab ka ühest kolmandikust otsustamisõigusest ja dividendidest loobumist.

Ja kapitali ei pea ka panema, sest kapital ja dividendid on omavahel seotud. Kui riik kapitali juurde ei pane, siis ka riigi risk Eesti Energias ei suurene.
Mullu ja sel aastal maksime erakordselt suuri dividende, aga ehitades suuremahulisi projekte, samas suurusjärgus dividendide maksmist jätkata ei saa.

Kuidas te veenate inimest, kes pole nõus meie rahvusliku rikkuse põlevkivi kaevandamisõiguse müügiplaaniga?

Ma ei veenagi kuidagi, mul polegi mingit plaani kedagi veenda. Minul on investeerimiskava. See on plaan, kuidas ettevõtte väärtust kasvatada, kuidas toota kindlamat ja puhtamat elektrit ja kuidas paremini väärtustada Eesti riigi põlevkiviressurssi. See on riigi otsus, kas sellest edust saavad osa ka väikeaktsionärid või jääb kõik riigile.

Kas poleks mõistlik õlitootmine teie kontsernist lahutada ja iseseisvalt börsile viia?

Oleme seda kaalunud. Praegune tootmismaht on nii väike, et see tähendaks ärist loobumise otsust. Õlitootmise ärist lahkuda ei ole mõistlik, sest meil on tehnoloogia, mille vastu on tärkamas järjest suurem huvi põlevkivirikastes maades.

Aga kui panna ühele vaekausile suuremahulise õlitootmise keskkonnakahju ja teisele teenitud tulu, kumb siis kumma üles kaalub?

Meie tehnoloogia on maailmas kasutatavatest kõige keskkonnasõbralikum, sest kasutame ära kogu kaevandatud kivi ega vaja välist energiaallikat tootmise käigushoidmiseks. Kaalukausile tuleb lisada Ida-Virumaa töökohad ja põlevkivi väärtustamine. Mis on põlevkivi väärt, kui see on maa all?

Kaheksa-üheksa aastaga on teie investeerimisplaan teostatud, siis on vaja hakata ehitama Pakri tuumajaama. Kas praegu tahate kolmandiku Eesti Energiast börsile viia, et mõne aasta pärast järgmine tükk uute projektide teostamiseks börsil erastada?

Me hakkame uue põlevkivienergeetika kompleksiga päris head raha teenima, eelkõige vedelkütustega, kui nafta hind on kõrge. Vedelkütustega teenitud raha eest võib hakata tulevikus tuumajaama ehitama.

Investeerimiskava
2010–2018 uus põlevkivielektrijaam, kaks plokki à 300 MW – 14 mld kr
2009–2015 kolm uut põlevkiviõli­tehast – 10 mld kr
2012–2015 sünteetilise nafta tehas – 9 mld kr
2014–2019 Uus-Kiviõli kaevandus – 2,7 mld kr
2009–2012 taastuvenergia investeeringud – 1,6 mld kr
2009–2013 Estonia kaevanduse laiendus – 0,7 mld kr
2009–2012 väävlipüüdmisseadmed Narva vanadele kateldele – 1,9 mld kr
Eesti Energia märtsis lõppenud majandusaasta käive oli 11 mld, kasum 1,8 mld krooni.
Allikas: Eesti Energia