/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2010/04/27/356239t1h8693.jpg)
Eestis on üha enam linnasid ja valdasid, mille laenukoormus ületab seaduses lubatud määra, riik plaanib lähitulevikus piirata sellistele omavalitsustele eurotoetuste andmist.
Ülekulutajad jäävad eurotoetusteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsuste või nende hallatavate asutuste võetud otsesed laenukohustused ei tohi ületada 60 protsenti tuludest. Sellest seadusesättest ei suutnud eelmisel aastal kinni pidada 14 omavalitsust, ilmnes riigikontrolli eile avaldatud analüüsist.
Maaomavalitsuste liidu rahandusnõuniku Märt Molli sõnul pole osa omavalitsusi 60 protsendi määra ületanud mitte uute laenude võtmise tõttu, vaid põhjusel, et nende tulud on langenud. Ka rahandusministeeriumi hinnangul on mõned omavalitsused määra ületanud olude sunnil.
Siiski kavatseb riik hakata määra ületanud omavalitsuste suhtes karmimalt käituma.
«Lähitulevikus on plaanis piirata lubatud võlakoormust ületavatele kohalikele omavalitsustele eurotoetuste andmist,» ütles Annika Vilu rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ütles määra ületavatest omavalitsustest rääkides, et kui seadusest pole kinni peetud, on see igal juhul taunimist väärt. Samas arvas ta nagu Mollgi, et riik on omavalitsustega ebaõiglaselt käitunud.
Kärped aasta lõpus
Nimelt vähendas riik mullu toetusi omavalitsustele 20 protsenti, samuti omavalitsustele laekuva tulumaksu osa. Nende otsuste ning ka lihtsalt masu mõjul vähenesid omavalitsuste tulud eelmisel aastal 11 protsenti. Riigi tulud samas kasvasid ühe protsendi jagu.
«Nendele arvudele ei saa emotsionaalseid lipikuid külge panna,» ei rutanud riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli olukorda ebaõiglaseks nimetama. «Euroopa Liidu toetuste riigi poolt kasutatav osa oli möödunud aastal suurem,» märkis ta.
Rolli mängib see, mis euroliidu meetmed avanesid, sest osast meetmetest omavalitsused ei saa toetusi taotleda.
Mikli juhtis tähelepanu ka tõsiasjale, et omavalitsused on riigiga võrreldes vähe kärpinud oma tegevuskulusid. Omavalitsuste palgakulud kahanesid mullu vaid kolm protsenti, nende kogukulud vähenesid samas kümme protsenti.
Ka arvustas riigikontroll seda, et omavalitsuste tegutsemine kulude vastavusseviimisel vähenenud tuludega jäi pigem aasta lõppu.
Mikli sõnul mängisid seal ilmselt oma osa oktoobris toimunud kohalikud valimised – kärpimine taheti jätta järgmiste valitsejate kaela. «Kärpimise aasta lõppu jätmine põhjustas ka selle, et puudujäägiga omavalitsusi oli tunduvalt rohkem kui 2008. aastal,» lisas ta.
Eelmise aasta lõpetas eelarvepuudujäägiga rohkem kui kolm viiendikku omavalitsustest. Kokku ületasid omavalitsuste kulud tulusid mullu 1,2 miljardi krooni võrra. Laenude osakaal valla- ja linnavalitsuste bilanssides kasvas üle protsendi.
Üleastujaid lisandub
Lähiaastatelgi pole omavalitsustel midagi head oodata. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks omavalitsussektori eelarvepuudujääk tänavu küll vähenema 600 miljoni kroonini, kuid linnade ja valdade tulumaksulaekumised ei jõua tõenäoliselt lähema viie aasta jooksul tagasi 2008. aasta tasemele. Swedbanki eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosis oli kirjas, et omavalitsuste eelarveseis lähiajal tõenäoliselt halveneb.
Mikli hinnangul näitab praegune tendents, et laenupiirangut ületavate valdade ja linnade arv kasvab veelgi, sest kui majandus riigis üldiselt ka hakkab kosuma, siis geograafiliselt või demograafiliselt keerulises seisus omavalitsustes võtab see kauem aega.