Skip to footer
Päevatoimetaja:
Liina Laks
Saada vihje

Autokultus Hiina moodi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: FT
Pekingi tänavatel vuravad tuhanded autod saastavad õhku ning tekitavad linna kohale paksu sudupilve..

Feng Hua Yuani nimeline autokino mõjub oma neoonvalgusega Pekingi kesklinna üle laskunud ööpimeduses nagu kummitus 1950. aastate Ameerikast.

Puudu pole seal ei laiutavatest autologudest ega hobusesaba-soengutest, rääkimata rulluiskudel ringiliuglevatest ettekandjatest. Nägemus Hiina tulevikust?



USA-stiilis autokultus võtab sealmail võimust niivõrd võimsasti, et tõotab Hiina ühiskonda mõjutada kaunis sügavalt.

Ülioluline on ülalmainitud fenomen ka ettevõtetele, kes sellest gaas põhjas kasu lõikama kihutavad. Paljud neist esitlevad oma meistriteoseid parasjagu ka Pekingi autonäitusel.

Raha tuleb autotootjatele Hiinast kõvasti, mullu tõusis läbimüük 45 protsenti, tänavu esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes aga 72 protsenti.

Tulevikus hakkavad rasket raha teenima ka kõik need autopesulaketid ja kroomitud ilukilpide poed, mis alles ehitamist ootavad. Ning maanteede äärsed peatuspaigad ja kantristiilis restoranid, mis maakohtades juba oma päid mulla alt välja pistavad.

Kuna tegemist on maanteevõrgustikuga, mida aastakümne pärast ilmselt isegi USA omaga võiks võrrelda - ning mille rajamisele andis kõrvalmõjuna tugeva tõuke globaalne finantskriis, kannustades valitsust sularahastiimulite varal tasulisi maanteid rajama - siis tõotab Hiina autokultuur kiiresti vohama hakata.

Igatahes on esimene Hiina autoarmastajate põlvkond oma koha innukalt sisse võtnud.

«Ma armastan kiirust, ma armastan vabadust! Ilma autota ma oma elu ette ei kujutaks,» ütles 39-aastane Hou Mingxin, 2000. aasta Jeep Cherokee uhke omanik. Selle masinaga põrutab ta ringi mööda Sise-Mongoolia preeriaid. Pekingi-siseste tühermaade alistamiseks on tal olemas ka kaheukseline Volkswagen Golf.

«Esmakordselt ajaloos on hiinlastel tõeline liikumisvabadus,» ütles autoalase nõustamisfirma Alix Partnersi Hiina osakonna juht Ivo Naumann. «Killuke vabadust Hiina rahva jaoks.»

Üle meetri kõrgustes retrostiilis neoontähtedes Drive-In sildi ees seisev kinopidaja Liu Cunyu ütleb, et tavaliselt pöörab nädalavahetustel kinno sisse 600 autot, tööpäevadel ehk 200-300. Ta rõhutab, et noorte armastajate jaoks on see lahe kogemus.

Asja iroonia on selles, et Hiina on maanteeromantikat avastamas just nüüd, kui läänemaailmal see tuhin üle on läinud. «Küpsetel turgudel, eriti Euroopas ja Jaapanis ei kiirusta noorsugu sugugi autode ostmisega,» ütles Klaus Paur TNS Autost Šanghais.

«Hiinas aga on just noored need, kes autoturul tooni annavad,» ütles ta.

Ning need noorukid ei otsi autode abil mitte üksnes vabadust, vaid ka sõprust - millest andis kujukalt aimu tohutu ummik, mis tekkis möödunud laupäeval Šanghai A30 kiirtee äärde, otse maanteemaksu kogumise putka taha linna veerel.

Nimelt kogunesid sinna maasikakorjamise aktsiooniks nii World Car Friendship Club kui paljud teised suurlinna autosõprade klubid. Enamik kinnitas nagu ühest suust, et ilma autota sellist ettevõtmist neile pähe poleks tulnud. Majesteetlikult rullus mööda pastelsete VW Põrnikate korteež, roolis peamiselt noored tütarlapsed. Et ühtset rivi säilitada, ei saanud punastele foorituledele liigset tähelepanu osutada. Nii mõndagi masinat katsid mitmete klubide kleepekad.

Nagu World Friendshipi klubi esimees kinnitab, on autoarmastajate ettevõtmiste peamine eesmärk just suhtlusringkonna avardamine.

Kord organiseeris ta 100 000 autoklubi liiget siia lähedale Hangzhousse krabisid sööma. Selline vägitegu paneb kahvatuma ka USA beebibuumerid.

Kui Ameerika autohullustus langes peamiselt interstate'i ( loe: 1950. ja 1960. aastatel ülikiirelt rajatud osariikidevaheliste maanteede võrgustiku) ajastusse, siis Hiina buum on paljuski internetiajastu sünnitis. See on kui autoks moondunud Facebook.

Nii tulebki autode mürinal vabadus ka Hiinasse, nagu möödunud sajandil Ameerikasse... See on selline isemoodi vabadus, mida Facebooki blokeeriv Hiina valitsus näib taluvat.

Copyright The Financial Times Limited 2010.  

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles