Kaja Koovit: vägisi ettevõtjaks pigem mitte!

Pildil Postimehe majandustoimetuse juhataja Kaja Koovit. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kriisiaeg on parim uute ettevõtmistega alustamiseks! Ärge oodake, et edu kandikul ette kantakse, looge endale ise töökoht! Tuleb tuttav ette? Tundub, et ettevõtjaks hakkamine oleks 100 000 töötu probleemi lahendamise võluvits.

Paraku ei ole kõik inimesed ettevõtlikud. Maarjamaal on ettevõtjaid 12 protsenti elanikest. Kõigi võimaluste maal USAs on see näitaja kaks korda kõrgem. Maast madalast konkurentsivõitluse ja ettevõtlikkuse vaimus kasvatatute kohta ei ole seda ülemäära palju.

Firma asutamine ei ole keeruline. IT-tiigrile kohaselt võtab see meil vaid minuteid. Paraku on see vaid esimene samm. Edukast, ühiskonnale kasutoovast ning elujärge parandavast ettevõtlusest saame rääkida, kui see on elujõuline. On vaja ettevõtlusalaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ühe hiljutise hinnangu kohaselt napib neid juba tegutsevatel ettevõtjatelgi ning see on masus üks peamisi ebaõnnestumise põhjusi. Mis siis veel rääkida inimestest, kes kogu oma senise elu palgatööle keskendunud.

Majanduslanguse eel oli ettevõtete ellujäämismäär Eestis 54 protsenti ehk vaid pisut üle poole loodud firmadest tegutses kolm aastat pärast registreerimist. Eelmisel aastal pankrotistus Eestis 1055 äriühingut ehk 2,5 korda enam kui aasta varem. Euroopa statistika näitab, et kriisis viivitatakse just väikefirmadele arvete maksmisega ning paljud neist lõpetavad pankrotis. Mis sellest siis ikka? Kõik ettevõtted ei ole elujõulised ning katsetamine pole patt. Nii mõnelegi on proovimine vägagi omane – luuakse ettevõte, elatakse üle võimete, jäädakse võlgu äripartneritele ja töötajatele, pankrotistutakse ning puhaste paberitega tehakse uus ettevõte. Korduvalt.

Ettevõtte asutamisel tuleb sinna paigutada kopsakas summa – osaühingu puhul 40 000 krooni. Seda saab hiljutise seaduseparanduse kohaselt küll edasi lükata, aga raha on suur. Eriti olukorras, kus sissetulekud puuduvad. Võib hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIEks. Paraku on siin firma rahaga toimetajate taustal üks suur erinevus – oskuste ja kogemusteta FIE ei saa endale proovimist lubada, sest vastutab tegevuse eest kogu varaga. Ka isikliku varaga ehk kõige sellega, mis hinge taha kogunenud. Maksuküsimusi ei hakka praegu puudutamagi.

Olen väga nõus väitega, et väikeettevõtlus on oluline tööturu olukorra parandamisel ja elanike elatustaseme tõstmisel. Samuti on hingekosutav lugeda positiivseid näiteid töökoha kaotanute edukatest äri alustamistest.

Sellele vaatamata olen seisukohal, et enam kui 100 000 töötu ettevõtja raske tee valimisele õhutamine on vastutustundetu tegevus ning samm tuleb põhjalikult läbi kaaluda.