Rohevahetus ja kassikükid

Kiskjasiili aed 22. aprillil. Foto: Kiskjasiil

Kui kaugele on kevad Tartus jõudnud, saab juba mõned aastad määrata selle põhjal, kas Supilinna päevad mööduvad tuules või päikeses. Tänahommikune sissejuhatus oli aga pisut jahmatav. Õhus hõljusid valged helbed.

Ma torkasin eile õhtul tillitaimed peenrasse! Panin nad siis kopsiku alla, nii palju kui mahtus. Etteruttavalt olgu öeldud, et need, kes kopsiku alla ei mahtunud, olid õhtuks endiselt rohelised. :-)

Aasta tagasi käisin Supilinnas esimesel rohevahetusel  ja see oli huvitav ja natuke kohmetu kogemus. Tõin sealt koju päevaliilia, mis õitses juba augustis, mil ta pidi alles lehti kasvatama. Vahetajaid oli vähe, eks see oli ka esimene kord. Aprill on ka just selline kuu, et võib veel liiga vara olla. Maikuisest rohevahetusest tahaksin osa võtta, kuigi kahtlen sügavalt, kas mul midagi nii põnevat pakkuda on.

Nüüd mullatöödest. Lõpetasin täna sõelumise ja toimetasin reformi keldrisse tagasi. Homme peaks siis olema suur plaanipidamine, millega terrassialust pinda tugevdada. Ma väga ei muretse, sest sellest olen aru saanud, et naabritüdruk on väga kindlameelne naisterahvas.Tal on kindlasti plaanid tehtud.

Mina sain aeda täiesti arvestatava koguse mulda ja kuna see on esialgu sõmer nagu liiv, siis ka igakevadise külalishäda - naabruskonna kassid.

Kassid on teadupärast väga ettevaatlikud ja puhtad loomad. Minu laialilükatud mullakiht on ideaalne koht mistahes kassi välikempsuks.

Selle vastu aitab suurepäraselt üks nipp, nimelt tuleb kiusatusttekitavad alad katta mõõdukalt okstega. Väga hea kui on karusmarja- või roosioksad, abiks on ka barbarissi- või kreegioksad.

Pole just väga esteetiline vaatepilt, aga vähemalt kassid hoiab kaugemal seni, kuni taimed tugevamad. Ma muidugi ei tea kas kassisõnnik võiks hoopis kasulik olla? Siiani olen küll teisti arvanud. :-)

Kiskjasiili aed asub siin.