Just selline lahendus on nüüd väidetavalt ka olemas ning võrguajakiri Technology Review valis ta olulisemate uute tehnoloogiate hulka, millel on suur potentsiaal inimkonna tulevikku olulisel määral mõjutada, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
Noubar Afeyan on ettevõtte Joule Biotechnologies juht. 1987. aastal kaitses ta Massachusettsi tehnoloogiainstituudis doktorikraadi keemiatehnikas. Afeyan väidab, et tema ettevõtte käsutuses on geneetiliselt muundatud fotosünteesivad mikroorganismid, mis toodavad süsinikdioksiidist ja veest etanooli või biodiislit. Väidetavalt pole keegi teine sellega varem hakkama saanud.
Mikroorganismid kasvavad fotobioreaktorites. Nad ei vaja magedat vett ning nende kasvatamiseks vajalik pind on võrreldes teiste biokütuste toorainete kasvatamisele kuluva pinnaga üsna väike.
Kütust eraldavad nad pidevalt, nii et selle kättesaamine on pidev ja lihtne protsess. Laboritestide põhjal usub Afeyan, et ühelt hektarilt on võimalik saada sada korda rohkem kütust kui hektariselt maisipõllult etanooli. Afeyani sõnul on saadud kütuse hind võrreldav traditsiooniliste fossiilsete kütuste hinnaga.
Kui Afeyanil on õigus, võib biokütustest saada seniarvatust palju olulisem alternatiiv fossiilsetele kütustele. Näiteks maisietanool ei saa kuidagi olla tõsiseltvõetav alternatiiv naftale, sest üha kasvava rahvastiku tingimustes konkureerib ta toidukultuuridega põllumaa pärast.
Mitmed teised biokütuste valmistamise lahendused ei vaja küll põllumaad, näiteks vetikad fotobioreaktorites. Samas on neist kütuse eraldamine tavaliselt kallis ja keerukas protsess. Seetõttu arvas näiteks rahvusvaheline energiaagentuur, et aastaks 2050 moodustavad biokütused kõige rohkem veerandi transpordisektoris kasutatavaist kütustest.