Võlakaitseseaduse eelnõu välja töötanud töörühma juht Ken-Marti Vaher tõdeb, et kavandatav seadus võib leevendust pakkuda ca 10 000 inimesele, kes on laenudega mingil moel hätta jäänud.
Vaher: võlakaitseseadus tooks leevendust ca 10 000 võlgnikule
Võlakaitse seaduse sihiks on kaitsta senisest oluliselt enam nii eluasemelaenuga kodu soetanud peresid kui ka teisi võlgnikke, kes on sattunud ajutisse makseraskusse, kuid soovivad sellest võlgasid ümber kujundades ja pankrotti vältides välja tulla.
Pean eriti oluliseks võlakaitse seaduse mõjusid eluasemelaenuga kodu soetanutele.
Seadus kaitseb senisest enam tagatiseks seatud kodu võimaliku realiseerimise eest, võimaldab vähendada kõrvalnõudeid nagu viiviseid ja intresse, paneb keelu täiendava tagatise küsimisele pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu ja vähendab ka täitekulusid.
Mida eelnevalt öeldu täpsemalt tähendab?
Tagatiseks seatud kodu suurem kaitse. Kuna pandiga tagamata nõuete osas (näiteks see põhiosa, mis jääb üles pärast tagatise müümist) on võimalik kohustuste vähendamine, siis on võlausaldajad (näit pangad) senisest oluliselt enam motiveeritud kodulaenuga ajutisse kimpu jäänutele andma laenupuhkust, makseid ajatama või osaliselt täitma.
Kõrvalnõuete vähendamine - kaob senine praktika, mille kohaselt tagatise müümise järel õhku jäänud nõudele rakendatakse üüratuid tarbimislaenu intresse ja muid põhjendamatuid kõrvalnõudeid.
Kohus saab kõrvalnõudeid (intressid, viivised) oluliselt vähendada, see tähendab kuni seaduses sätestatud suuruseni.
Täiendava tagatise küsimise keeld - keelatakse täiendava tagatise nõudmine pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu.
Ning lõpuks täitekulude vähendamine - täituri tasu ja täitemenetluse kulud loetakse edaspidi hüpoteegi müümisel selgelt hüpoteegisumma sisse.
See tähendab, et kinnisasja omaniku kulud vähenevad. Samuti kaotatakse kohtutäituri lisatasu.
Kas need inimesed, kes on töö kaotanud, kellel pole väljavaateid uut tööd kiiremas korras leida ning kes elavad n-ö krooniliselt võlgu, jäävad uue seaduseelnõu silmis endiselt kaitseta?
Täna ei ole makseraskustes peredel Eestis muud alternatiivi kui võlgadest vabanemine läbi pankrotimenetluse. See pole aga ei paljude võlgnike ega võlausaldajate huvides, ega ole kohane ka ühele euroopalikule õigusriigile.
Seega loome uue hagita kohtumenetluse liigi - võlgade ümberkujundamise menetluse. Kuid ka neile võlgnikele, kes on täiesti laostunud, on võlakaitse seadusest ja selle rakendussätetest kasu.
Täna on pankrotimenetluses võlavabastuseks jäik tähtaeg, see tähendab 5 aastat käitumist nn korraliku võlgnikuna.
Nn korralikule võlgnikule luuakse eelnõuga lihtsam ja paindlikum võimalus vabaneda pankrotimenetluses võlgadest - vähendame senist jäika viieaastast tähtaega kohtu otsusel kolme aastani.
Palju on Eestis täna hinnanguliselt inimesi, kellele kavandatav seadus leevendust pakuks?
On kuulda, et osalist leevendust oleme pakkunud juba sellest hetkest, kui eelmise aasta lõpus andsime teada tõsisest kavatsusest töötada võlakaitseseadus välja.
Pangad on muutnud oma hoiakuid kodulaenuvõlgnike suhtes mõistlikumaks ja see on kindlasti eelnõu üks sihte - tagada võlausaldaja inimlikum ja paindlikum suhtumine hättasattunud, kuid korralikku võlgnikusse.
Hinnanguliselt võiks leevenduse saajaid olla suurusjärgus 10 000 isikut, Eesti Pangaliidu andmetel on näiteks ainuüksi eluasemelaenudega mingil moel hättajäänuid ca 6800 isikut või peret, kuid sellele lisanduvad veel muud võlad nagu liisingud ja teised kestvuslepingud.
Kas otsustamine selle üle, kas ja millisel määral võlgade ümberkujundamine toimuma hakkab, jääb kohtu pädevusse?
Jah, kohtu pädevusse. Võlgade ümberkujundamise menetluse aluseks on, et füüsiline isik peab ise või nõustaja vahendusel suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldajad ja kohus hindavad ning võimalusel kinnitavad selle.
Võlausaldajal on õigus esitada vastuväiteid võlgniku esialgsele kavale.
Kohus hindab nii võlgniku kui võlausaldajate seisukohti, kaasab vajadusel eksperte ning kinnitab võlgade ümberkujundamise kava ka võlausaldajate soovi vastaselt.
Seda juhul, kui see on mõistlik ja otstarbekas võlgniku maksevõimet silmas pidades ning kui kava kinnitamine võimaldab võlausaldajatel kokkuvõttes suuremas ulatuses nõudeid rahuldada kui võlgniku pankroti kaudu.
Kuidas näeb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetlus näiteks Põhjamaades hetkel välja?
Rootsis ja Norras võimaldatakse võlgade ümberkujundamist isikutele, kellel on raske majanduslik olukord.
Võlanõustamisteenuse kasutamine ei ole võlgniku jaoks kohustuslik, kuid võlgnik peab enne kohtusse pöördumist võlausaldajatega võimalusel maksmise osas kokkuleppe sõlmima.
Avalduse peab esitama kohaliku omavalitsuse ametnikule, kes aitab võlgnikul võlaplaani koostada, esitab selle võlausaldajatele seisukohavõtuks ja kui vastuväiteid pole, kinnitab plaani.
Ka Soomes nõutakse, et võlgnik enne kohtusse pöördumist püüaks jõuda võlausaldajatega kohtuvälisele kokkuleppele.
Riik doteerib võlanõustamist, kuna võlanõustajad aitavad võlgnikel pidada võlausaldajatega läbirääkimisi ja koostada kohtumenetluseks vajalikke dokumente.
Ümberkujundamiskava kehtivus on tavaliselt ligi viis aastat. Võlgniku tegevust jälgib kohtu määratud usaldusisik.
Taanis ei ole võlausaldajate seisukoht võlavabastuse osas kohtu jaoks siduv. Võlakorraldamismenetlus on Taanis eraldi protsess.
Võlaplaani koostab menetlust haldav usaldusisik. Kui kohus võlaplaani kinnitab, vabaneb võlgnik kõigist nendest kohustustest, mis plaanist välja jäid.
Kas kavandatavale võlakaitseseadusele on ka tuliseid vastaseid Eestis?
Need, kes siiani on olnud eelnõu suhtes skeptilised, peaksid püüdma mõista järgmisi olulisi aspekte.
Esiteks: saneerimisseadus on Eestis olemas ja võimaldab kujundada ümber juriidiliste isikute ehk ettevõtete võlgu, kaasa arvatud kohustusi ka vähendada. On igati loogiline, et ka tavainimestele ehk näiteks ajutistes makseraskustes peredele luuakse sarnane menetlus.
Teiseks: sarnane võlakaitse ehk võlgade ümberkujundamise menetlus kehtib eraisikute suhtes enamikus arenenud Euroopa riikides.
Ning kolmandaks: nimetatud eelnõu tagab nii võlgnike suurema kaitse kui on ka võlausaldajate huvides.
Viimane eelkõige läbi selle, et võimaldab võlausaldajatel kiiremini ja suuremas ulatuses saada oma nõudeid rahuldatud kui võlgniku pankroti puhul.
Pankroti puhul ei saa aga võlausaldajad enamikul juhtudel tagasi mitte kui midagi.