Kodutehnika tavaprügi hulka ei kuulu

MTÜs EES-Ringlus käib kasutatud pesumasinate lammutamine käsitsi. Lammutuse tulemusena tekkinud osad rändavad erinevatesse konteineritesse. Foto: Liis Treimann

Vana kodutehnika kogumise ja taaskasutuse eest hoolt kandev MTÜ EES-Ringlus tunneb muret selle pärast, et endiselt leidub inimesi, kes oma vana kohvimasina või röstri koos tavajäätmetega prügikasti viskavad.

MTÜ EES-Ringlus juhatuse liikme Margus Vetsa sõnul on selline teguviis lubamatu. Nimelt võeti 2005. aastal Euroopa Liidus vastu direktiiv, mille kohaselt peab elektri- ja elektroonikaseadmete tootja juba oma toote valmistamise faasis mõtlema sellele, mis saab tootest siis, kui tarbija selle vana ja kasutatuna tagasi toob.

Teisisõnu peab olema tagatud, et tarbijatel oleks võimalik tuua oma vanad elektroonikaseadmed spetsiaalsetesse kogumispunktidesse, kust need siis omakorda juba lammutamisele ja töötlemisele suunatakse.

Vetsa tõdes, et kuigi MTÜ-l on vana tehnika vastuvõtmiseks üle Eesti avatud ligi 120 kogumispunkti, ei vaevu paljud inimesed siiski oma vana koduelektroonikat sinna tooma.

«Inimesed ei viitsi ära viia näiteks oma vanu kohvimasinaid, raadioid, röstreid, teekanne ja muid väiksema ja keskmise suurusega seadmeid ning seda hoolimata asjaolust, et selliste kogumispunktide võrgustik on olemas,» tõdes Vetsa.

«Öeldakse lihtsalt, et vahet pole. Samas peaksid tarbijad teadma, et selliseid seadmeid ei tohi koos tavajäätmetega prügikasti visata.»

Näiteks kasutatud patareide puhul on viimasel ajal toimunud suur läbimurre. Nimelt hakkas 2008. aastal kehtima nõue, et kõik patareisid müüvad kauplused pavad hakkama inimestelt vastu võtma ka kasutatud patareisid.

Selle mõju oli ilmne: kui enne 2008. aastat jõudis kaupmeestele tagasi vaid umbes kuus protsenti müüdud patareidest, on nüüd 17–20 protsenti.

Tõsi, sama kord kehtib kauplustes ka kodu- ja olmetehnika puhul – vana seadme võib tarbija viia kauplusse tagasi juhul, kui ta sealt kohe ka uue asemele ostab. Kui aga inimene uut pesumasinat või röstrit osta ei soovi, tuleb kasutatud kraam viia spetsiaalsesse kogumispunkti.

Vetsa sõnul nõuab jäätmeseadus selle aasta algusest, et igas enam kui 3500 elanikuga kohalikus omavalitsuses oleks olemas selliste jäätmete kogumispunkt. Kuid hoolimata võrgustiku olemasolust ei ole paljud inimesed sellest kas lihtsalt teadlikud või ei vaevu oma vanu seadmeid sinna viima.

Siiski tunnistab Vetsa, et viimastel aastatel on olukord hakanud paranema. Nii on tarbijad viimase kolme aastaga vastavatesse kogumispunktidesse toonud varasematest aastatest  kolm korda rohkem vanu seadmeid.

Taaskasutada saab igast seadmest kuni 90 protsenti

MTÜ EES-Ringlus kutsuti 2005. aastal Eestis ellu selleks, et tootjate nimel tegeleda küsimustega, mis seotud tagastatud elektroonikaseadmetega.

MTÜ omanikeringi moodustavad 94 elektroonikakaupade valmistajat ja maaletoojat. Nii et kui tarbijad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed spetsiaalsesse kogumispunkti toovad, hoolitseb organisatsioon selle eest, et leida kasutatud seadmetele ladustajad, lammutajad, töötlejad jne.

Samas garanteerib MTÜ, et enam kui 90 protsenti lammutatavate seadmete materjalist võetakse uuesti kasutusele.

Uuringud on näidanud, et prügilatesse viidavate olmejäätmete hulgas leidub elektroonikajäätmeid umbes 0,6 protsenti jäätmete kogumahust.

See teeb elektroonikajäätmete hinnanguliseks koguseks aastas pea tuhat tonni. Möödunud aastatel koguti Eestis elektroonikajäätmeid umbes neli kilogrammi elaniku kohta. Infot elektroonikajäätmete kogumispunktide kohta leiab MTÜ EES-Ringlus kodulehelt aadressil www.eesringlus.ee. (PM)