Juhtkiri: me elame isolatsioonis
Vulkaanituhast põhjustatud kaos lennuliikluses toob esile teise, seni enam varjatuna püsinud probleemi: Eesti pea olematu rongiühenduse tõttu oleme ise ennast muu maailma suhtes isolatsiooni asetanud. See näitab selgelt, kui vajalik oleks Eestile Rail Baltica projekti tegelikkuseks saamine, et ühine transpordivereringe ülejäänud Euroopaga ja selle kaudu kogu maailmaga toimuma saaks.
Sama tõdes ka Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Hendrik Hololei: lennukaos toob ilmsiks Ida- ja Lääne-Euroopa puuduliku ühendatuse maismaad mööda.
Lennujaamadesse tuhalõksu jäänud inimestel ei ole praegu suuremat valikut, kui loota olukorra lahenemisele või püüda leida võimalus maanteed pidi Eestisse tagasi jõuda. Busside peale lootma jääda ei saa, sest juba mitmendat päeva kestva lennuseisaku tõttu on bussid sõita soovijatest pungil.
Rongiga Eesti poole liikuma hakkamine nõuab aga mitmeid rongivahetusi, tundidepikkust ootamist rongijaamades, lisakulusid hotellidele sunnitud peatuspaikades ja kõvasti õnne, et need takistused suurema närvi- ja rahakuluta ületatud saaks.
Kui peaks otsustama üksnes rongiliinide järgi, võiks kindlalt väita, et Eesti jaoks on maailm olemas ainult meist idas. Sama puudutab ka Lätit. Praegu viivad Eesti ainsad rahvusvahelised rongiliinid Moskvasse ja Peterburi. Isegi mitte Riiga, Vilniusest rääkimata. Riiast edasi on võimalik sõita Gomelisse, Moskvasse, Peterburi, Minskisse… aga mitte Vilniusesse. Sinna peaks omakorda proovima pääseda mitme rongiga. Puuduvate ühendusliinide, ühitamata sõiduplaanide ja hõreda sõidugraafiku tõttu võib kolme Balti riigi läbimine võtta päevi.
Ehkki mujal Euroopas on kasutusel teine rööpalaius kui Eestis, Lätis ja Leedus, ei takista see ju ometi Eestist Leedu-Poola piirini otseliini loomist.
Värske Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles napilt kuu aja eest, et ilmselt hakatakse juunikuus arutama Rail Baltica ja teiste sarnaste transpordiprojektide tulevikku. Kuid ta tõdes ka, et raha, mida Euroopa Liit saab nende projektide alla panna, on minimaalne, oma panuse peavad andma riigid ise, ning ilmselt ei saa projekt hakkama ka ilma erasektori finantseerimiseta.
Ilmselt ei ole viletsamat aega sellise ettepanekuga väljatulemiseks kui praegu, mil ettevõtete investeerimisplaanid on kokku kuivanud. Ehkki on selge, et Rail Baltica mõju kaubavahetuse hoogustumisele oleks arvestatav, on ometi kahtlane, kas erasektorist selleks lähiajal raha leitakse.
Selge on aga see, et isoleerituses ja muust Euroopast äralõigatuna elamine ei ole ühegi Balti riigi huvides. Rail Baltica teoks saamine tuleb võtta lähiajal südameasjaks.