Hind määrab Eestis õllemargi edukuse

Saku õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä kinnitab: kui mullu oli veel tähtsaim kulusid kärpida, siis edaspidi tuleb keskenduda majanduskasvu saavutamisele. Foto: Toomas Huik

Eestlane valib õllemargi hinna järgi, ütles intervjuus Postimehele Saku õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä. Et Eesti majandus taas kasvule pöörata, peaksid siinsed ettevõtjad rohkem kasutama Venemaal peituvaid võimalusi.

Mullu õllemüük vähenes, kas tänavu loodate paremat tulemust.

Mullu langes õllemüük seitse-kaheksa protsenti, tänavu peaks kokkuvõttes jääma eelmise aasta tasemele, juba see oleks väga hea tulemus. Mahtudest tähtsam on hind. Hoolimata käibe- ja aktsiisimaksu tõusust on õlle hind jäänud muutumatuks. Keskmist hinda mõjutavad praegu müügikampaaniad, st inimesed ostavad  pigem kampaaniahindadega tooteid ja odavama õlle osakaal kasvab.

2008. aasta oli teil börsilt lahkumise kulude tõttu väga kehv. Kas olete emafirma suurest, 1,5-miljardilisest kulukast laenust lahti saanud, nagu mullu lootsite?

Laen on alles. Omanikfirma Carlsberg on see,  kes teeb laenuga seotud otsuseid, ning nad tegutsevad grupi huvides.

Kas 2009. aasta oli rahaliselt parem?

Saku 2009. aasta  tulemused olid sellised, nagu plaanitud.  Kuna meie omanikfirma Carlsberg on börsiettevõte, siis ei saa ma majandustulemusi täpsemalt kommenteerida.

Saku tehas on Carlsbergi grupis väike. Coca-Cola on otsustanud  tootmise Eestist ära viia, kas Carlsbergil poleks kasulikum viia kogu tootmine Leetu?

Meil ei ole kavas Saku õlletehast sulgeda. Carls­berg investeeris mullu siia 70 miljonit. Eelmise aasta novembris avatud Skandinaavia mood­saim purgiliin töötab praegu tootmisplaani järgi 24/7 kuni septembri lõpuni. Lisaks Eestile teeme siin tooteid ka teistele riikidele. Saku Originaal on meie peamine bränd. Mullu kasvas Originaali turuosa kaks protsendipunkti, 11,3 protsendini. Kui oleme edukad, siis on Saku õlletehase tulevik väga hea.

Kas turunduslikus mõttes oleks Saku tehase sulgemine enesetapp?

Enesetapp on tõenäoliselt liiga karm sõna. Aga selge, et inimesed eelistavad kohalikku toodangut ja see on oluline. Õlu on enamasti kohalik toode ja seda teab ka Carlsberg. 
Staažikad Saku Originaali austajad kurdavad, et selle maitse on viimase aastaga dramaatiliselt muutunud.

Mullu tegime suure investeeringu tootmisse, millest üks osa oli filtrisüsteemile kolmanda filtri lisamine. Nn kristallfilter muudab Originaali värvilt kirkamaks ja pikendab säilimisaega. See on ka maitset värskendanud, kuid «dramaatiliseks» seda muutust kindlasti nimetada ei saa. Tarbijatelt oleme saanud väga head tagasisidet.

Millist õlut ise tarbite?

Janu kustutamiseks eelistan Saku Originaali ja Tuborgi, lõõgastumiseks valin tavaliselt Saku Kulla või Saku Heleda.

Saku ja A. Le Coqi vahel käib igavene võitlus.

Eesti õllemüügis on kaks võrdset mängijat. Seejuures on Saku pigem puhas õlletootja ja A. Le Coqil on rohkem muid tooteid. Meie vahel on tugev konkurents. Võib öelda, et tervitame üksteist sõbralikult, kuid võitleme armutult.

Saame igal kuul lugeda pressiteateid, kus üks või teine on jälle turgu juurde võitnud.

Mõned suuremad kampaaniad võivad  kuude lõikes müügimahte väga palju muuta. Seega ei saa rääkida turuosadest ühe kuu põhjal.

Kas suurima õlletootja nimetus on nii tähtis, et paariprotsendise turuosa pärast tasub suuri kulutusi teha?

Inimene ei osta suurima õlletootja õlut, vaid brände. Kui äris ei ole raha, siis ei ole su turuosal tähtsust. Paariprotsendise turuosa saamise nimel hinda odavamaks lasta on tõepoolest väga kallis. Nii et kui valida, kas 40-protsendiline turuosa normaalhinna juures või 42-protsendine allahindlustega, siis igaüks võtaks pigem normaalhindadega 40 protsenti.

Kuidas mõjub õlletootjale Tallinna plaanitav müügimaks?

See sunnib hinda tõstma ja mõjutab ka müügimahtusid. Loodan, et riik keskendub ärikeskkonna stabiliseerimisele, ettevõtete kasvule kaasaaitamisele ja tööpuudusega võitlemisele. Kui inimestel ei ole tööd, pole neil raha ja nad ei tarbi.

Mida peaks siis riik tegema tööpuuduse vähendamiseks?

Ma ei saa valitsusele nõu anda. Eesti riik on teinud märkimisväärseid pingutusi eurokriteeriumite täitmiseks. Samas tehakse seda kokkuhoiu, kulude piiramise ja maksude tõstmise kaudu. Eesmärk on vaid kärpida, kärpida, kärpida. Aga see on sama nagu äris: kulusid saab vähendada vaid teatud piirini. Nüüd peab uueks eesmärgiks saama majanduse kasvutrendile pööramine.

Kas euro ei peakski eesmärk olema?

Euro on hea eesmärk, mis toob loodetavasti Eestisse välisinvesteeringuid ja stabiliseerib ärikeskkonda. Ettevõttena tahame näha stabiilsust, et ei oleks enam ootamatuid ja suuri muutusi. Kui mullu oli tähtis kärpimine ja ellujäämine, siis järgnevatel aastatel peame keskenduma kasvu saavutamisele.

Kust seda kasvu leida?

Eestil on hea positsioon. Venemaa on lähedal, see on suur võimalus, mida peab kasutama. Soome on teinud Venemaaga kaua äri pragmaatilistel alustel. Venemaa  tundmine ja keele oskus annab eestimaalastele suure eelise.

Venemaal võib kõik hetkega muutuda…

Jah, ka Soome firmad on kogenud Venemaa nn dünaamilist ärikeskkonda. Vaatamata riskidele ja tagasilöökidele on Venemaas peituvad võimalused suured. Eesti on aktiivne Soome ja Rootsi suunal. Venemaa on küll ka juba praegu suur partner, aga võimalused on tunduvalt suuremad.

Kaupmehed lubavad euro tulekul hindu mitte tõsta, kuid see lepe ei puuduta tootjaid. Kas Saku tõstab hinda?

Ma ei usu, et euro tulek hindasid tõstaks. Kui hinnad tõusevad, siis peavad selleks olema teised põhjused, mitte euro.