/nginx/o/2010/02/11/310268t1h95e2.jpg)
Mured Kreeka riigirahanduse ebakindla olukorra pärast käivad lainetena üle finantsturgude ning mõjuvad negatiivselt euro väärtusele.
Kreeka hädad räsivad taas eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleval nädalal kannatas euro tugevasti seetõttu, et Kreeka riigivõlgade intressimäärad taas hüppe ülespoole tegid.
10-aastaste riigivõlakirjade tootlused võrreldes Saksa omadega, millega kõiki teisi eurotsooni riigivõlakirju võrreldakse, tõusid kõrgeimale tasemele pärast 30 miljardi euro suuruse abipaketi väljakulutamist.
Analüütikute sõnul ümbritsevad euroliidu abipaketti suured erimeelsused, Saksa meedia andmetel tuleb paketti suurendada 90 miljardi euroni.
Eurole tegid liiga ka kuuldused, et Kreeka on jahutanud turgude ootusi eelseisva dollarivõlakirjade emissiooni tulemuste suhtes. Korraks käisid isegi jutud, et see emissioon jäetakse üldse ära - kuid Kreeka valitsus kummutas need kiiremas korras.
Scotia Capitali analüütik Sacha Tihanyi ütles, et kõikvõimalikud spekulatsioonid on muutunud valdavaks ja üldiselt ei usuta, et Kreeka omal jõul ja ilma abipaketi poole pöördumata oma kohustustega toime tuleks.
«Ja miks peaks keegi ostma valuutat - eurot - mille üks liikmesriik vajab maksevõimetuse vältimiseks kriisiabi?» küsis ta. «Seetõttu oleme me euro suhtes pessimistlikud ning arvestame lähitulevikus selle langusega.»
New Yorgis langes euro näljapäevase börsipäeva lõpuks dollari suhtes 0,5 protsendi võrra 1,3579 peale. Naelsterlingi ja jeeni suhtes oli langus 0,7 protsenti, euro väärtus oli vastavalt 0,8762 naela ja 126,35 jeeni.
The Financial Times Limited 2010.