/nginx/o/2010/04/16/349902t1h930c.jpg)
Kreeka andis eile turu survele järele ja astus olulise sammu eurotsooni ja IMFi abipaketi aktsepteerimise suunas, esitades ametliku sooviavalduse konsultatsioonide käivitamiseks.
Kreeka palus ääri-veeri abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma kirjas Euroopa Komisjonile ütles Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou, et valitsus soovib «arutada komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga mitmeaastase majanduspoliitika programmi üksikasju».
Seega lõppesid sisuliselt spekulatsioonid selle üle, kas IMF ikka otseselt Kreekat päästma kaasatakse. Fond ise on hoolikalt kommentaaridest hoidunud, kartes Ateena ametlikust abipalvest ette rutata.
Eilne kiri oli aga võtmelise tähtsusega ja käivitas protsessi, mida peatada ei ole enam kerge. Tegemist oleks esimese eurotsooni riigiga, kellele Washingtonis baseeruv IMF appi palutaks.
Siiamaani oli Kreeka valitus lootnud, et abilubadus kui selline peaks laenuitressid alla tooma ning võimaldama neil oma jõududega toime tulla, riigivõlga pikendada ja arveid maksta.
Kuigi Papaconstantinou katsus hoolikalt vältida sellist sõnastust, mida võinuks tõlgendada otsese abipalumisega, käivitab tema kiri Brüsselis ametlikud protsessid ja paneb liikuma masinavärgi, mille inerts on väga suur.
Taustainfoks on tähtis teada, et Kreeka 10-aastaste riigivõlakirjad on vahepeal taas rekordkõrgustesse pürginud. Saksa võlakirjadega võrreldes olid tootlused korraks isegi 426 baaspunkti kõrgemad, kuid kuuldused ametlikust pöördumisest tõid nad 400 piirimaile tagasi.
Papaconstantinou andis oma kirjas mõista, et abipaketi aktiveerimise otsus on Kreekas igatahes tegemata. Toetus tuleks karmidel tingimustel, tõenäoliselt nõutaks Kreekalt riigisektori töökohtade kärpeid ning karmi pensionireformi.
«Programmi toetaks eurotsooni ja IMFi finantsabi - juhul, kui Kreeka võimud otsustavad nimetatud abi paluda,» kirjutas Papaconstantinou.
Ateena analüütikute arvates tähendab aga kõneluste alustamise palve, et «asi on otsustatud»
«Sellest hetkest on abipakett vältimatu. Vastasel juhul satuvad intressid hirmsa pressi alla,» ütles üks juhtiv analüütik.
Eksperdid hoiatasid, et eurotsoon ja IMF võivad omavahel päästeoperatsiooni juhirolli pärast jagelema minna.
«Kõik märgid näitavad, et see pakett on üks täielik vusserdis,» ütles Morris Goldstein Washingtonis paiknevast Petersoni rahvusvahelisest majandusinstituudist.
Kuigi IMF oli kaasatud ka Läti ja Ungari päästepakettide kaasfinantseerijana, võttis ta ilmselgelt juhirolli tingimuste määramisel ja rahasaadetiste jaotamise korra kehtestamisel.
Lisaks eurotsooni 30 miljardile eurole peaks IMF tagama 10-15 miljardi eurolise reservlaenu.
Kui Kreeka paketi aktiveerib, on nende laenuvajadused analüütikute hinnangul käesoleva aasta lõpuni kaetud.
Kaheaastaste Kreeka võlakirjade intressid langesid eile ülalmainitud uudise peale 6,66 protsendi juurest 6,34 protsendi peale. Enne sõnumeid valitsuse poolt teele läkitatud kirjast olid intressid juba 7,1 protsendini ronida jõudnud.
The Financial Times Limited 2010.