Ford sõitis Euroopas Volkswagenist ette

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Ford Motor teatas eile, et tõukas oma märtsikuiste müügitulemustega - ning üle 11 aasta suurima turuosaga - Volkswageni Euroopa edukaima automüüja troonilt maha.


Fordil lähevad asjad ülesmäge kogu maailmas, eriti tänu väiksematele mudelitele nagu Fiesta.



Ühtlasi kasutas Ford võimalust toonitada, et edu võtmeks ei pruugi sugugi olla valitsuste abirahad, viidates konkurentide, näiteks General Motorsi Opeli-äri nutusematele numbritele.



Fordi hinnangul takerdavad riigirahadega poputatud «rahvusfirmad» Euroopa autotööstuse arengut ning lükkavad edasi vajalikke reforme, võimaldades autotööstusel ühe kolmandiku võrra ületootmist harrastada.



«Me oleme kategooriliselt Opeli ja nende ümberkorralduste toetuste vastu, kuna see on firma enda ja mitte maksumaksjate mure,» ütles Fordi Euroopa juriidilise osakonna juht Wolfgang Schneider.



Ameerika autotootja müüs Euroopas märtsikuuga 192 500 autot ning arvestas oma turuosaks 10,4 protsenti, mis on nende parim alates 1998. aasta augustist.



Fordi sõnul on nad tugeva saavutuse eest suuresti tänu võlgu Suurbritannias, nende suurimal turul ostetud erandlikult suurele Fordide-hulgale.



Saareriigis on märts ka traditsiooniliselt üks peamisi «autoostukuid» - teatavate iseärasuste tõttu juhilubade ümbervahetamise korralduses.



Aastases arvestuses on Ford Euroopas teisel kohal pärast Volkswagenit, kuid edestab prantslaste PSA Peugeot Citroëni.



«Kui meil õnnestub esinumbrina kanda kinnitada, on see väga tore. Samas on meie põhieesmärk kasvada kasumlikult,» ütles Fordi Euroopa müügijuht Roelant de Waard.



«Esikohta kui sellist me otseselt taga ei aja ning ma ei usu, et me kogu aasta sel kohal püsime.»



USAs kasvas Fordi turuosa jaanuarist märtsini 2,7 protsendi võrra, mis on suurim kvartalikasv alates 1977. aastast.



Käesolevaga on Fordi USA turuosa 17,4 protsenti ning jääb seega veidi alla GMi 18,7 protsendile. Fordi sõidukite vahetusväärtus kasvas tänavu esimest korda pärast enam kui aastakümne pikkust vaheaega.



Fordi aktsia saavutas hiljuti viie aasta rekordtaseme. Eilse börsipäeva alguses tõusis nende väärtus ligi 2 protsendi võrra 13,65 dollari peale.



Alles 2008. aasta lõpus maksis Fordi aktsia vaid 1,26 dollarit.


USAs on Fordi müügile kaasa aidanud Toyota ülimalt avalikud hädad, samuti on nad populaarsed kui ainus Detroidi autohiiglane, kes valitsuse abist loobuda söandas.



Ford usub, et Euroopas müüakse tänavu kokku 14,5 miljonit autot, mis on vähem kui mullused 16 miljonit. Seda seetõttu, et valitsuste romuprogrammid on omadega ühelpool.



Ford on küll palunud valitsustel kaaluda sarnaste programmide korraldamist kommertssõidukite valdkonnas, kuid Schneideri sõnul pole keegi veel vedu võtnud. «Loodame, et keegi teeb selle siiski ära,» ütles ta.



Ford eelistab autotööstuse toetamist kliendiprogrammide kaudu ja ei ole rahul sellega, kuidas konkurentidele soodsatel tingimustel riiklikke laene jagatakse.



«Sellised rahvuskangelaste upitamiseks mõeldud abiprogrammid ei ole Euroopa huvides,» ütles Schneider.



Ford ütles, et nende meelest ei ole õige ka riigi poolt soositud autofirmade elektriautode tootmise doteerimine. Nimepidi nad kedagi nimetama ei hakanud, kuid Prantsusmaa toetab teatavasti riiklikul tasemel nii Peugeot' kui Renault' elektriauto-programme.



Mullu said kaks «prantslast» riigilt sooduslaenusid kokku 6 miljardit eurot. GM aga taotleb Saksa valitsuselt 1,5 miljardi euro suurust laenugarantiid Opeli ümberkorralduste ja tootearenduse toetamiseks.



Fordi juht Euroopas John Fleming on väljendanud oma nördimust Saksa valitsuse ning GMi ja Opeli poliitiliselt vastuoluliste plaanide üle.



Tänu abilaenudele ja ametiühingute hüperaktiivsusele on Euroopas alates autotööstuse kriisi algusest aastal 2008 suletud vaid kaks tehast: Opeli tehas Antwerpenis ja Fiati tehas Sitsiilias.




Copyright

The Financial Times Limited 2010.





Kommentaarid
Copy
Tagasi üles