IT firma juht: paljudel puudub oma teenuse välismaale müümiseks vajalik resurss

Arvutid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Smartlinki juht Henrik Põderi sõnul on paljud siinsed IT-ettevõtted teinud küll väga innovatiivseid tooteid, kuid samas puudub neid oskus või resurss selle välismaale müümiseks.

Kas Eestis on piisavalt IT-ettevõtteid, mis võiksid välisturgudele huvi pakkuda?

Henrik Põder (H.P.) - Eestis on palju väikefirmasid, kes on kohaliku turu jaoks teinud väga innovaatilise ja praktilise toote või teenuse. Aga võib juhtuda, et puudub ressurss või oskus seda välisturgudele müüa.
Ehk siis pikk töö ja vaev on tehtud ning ukseni on justkui jõutud, kuid see vajalik lisaoskus üle lävepaku astumiseks jääb puudu.

Kas Smartlink-il on selliseid teenuseid/tarkvara?

H.P. - Smartlink oli samas seisus kui need väiksed firmad keda eelmises vastuses kirjeldasin. Üritasime välisturgudele siseneda puhtalt teadmiste ning Eestis tehtud referentsidega.
Teatud tasemeni see õnnestus, kuid selleks, et suurt turgu võita põrkasime alati probleemide otsa.
Täna töötame selle kallal, et oma toodete/teenuste kontseptsioon ja müük väga täpselt läbi mõelda. Kliendile peab väga täpselt kirjeldama, mida me pakume, kuidas see toimib ja mis sellest kasu on.

Kuidas leiavad Eesti IT-ettevõtted endale tööd/tellimusi välisriikidest?

H.P. - Välisturgudele sisenemiseks on mitmeid võimalusi nagu läbi välisesinduste, partnerfirmade, kontaktide või näiteks hetkel Eestis alles populaarsust koguv interneti marketing.
Kõik see eeldab, et on olemas vähemalt algfaasis olev korralikult kirjeldatud ning läbi mõeldud toode või teenus.
Hea, innovaatilise ja toimiva toote või teenuse olemasolu on alati kõige parim viis välisriigis partnerite leidmiseks ja müügi alustamiseks.

Kas Eesti IT-ettevõtted on ise midagi selle jaoks teinud, et oma teenuseid ja tarkvara välisturgudele müüa?

H.P. - Kindlasti pingutavad Eesti IT-ettevõtted selle nimel, et end välisturgudel müüa. Suuretematel ja eriti nutikatel lahendustel on see ka õnnestunud. Võtame näiteks Guardtime-i, kus aastate pikkune äärmiselt keeruline töö, hea toode, õigel ajal tulnud investeeringud ja mõistagi ka õnn tagasid läbilöögi.

Kas riik on teinud piisavalt, et Eesti IT-eksporti soodustada ning mida peaks tegema senisest enam?

H.P. - Eestis käib pidevalt erinevatest riikidest esindusi ja huvigruppe, kes on huvitatud meie teadmistest ning toodetest, kuid kahjuks jääb palju kontakte ja infot suletud ringi kätte. Riik võiks kaaluda riikliku innovatsiooni, turunduse ja ekspordi astutuse loomist, mis esiteks kaardistaks ära meie riiklikud e-riigi teenused ja tootestaks nendest parimad.
Teiseks tuleks tõhustada koostööd nendega, kes on oma tegevusega üle läve paku saanud ning abistada neid, kellel see väike samm oskuste või ressursi taha on jäänud.

Mis on Eesti IT-sektori eelised teise ees?

H.P. - Vaieldamatu Eesti eelis on olla väike, innovaatiline riik, kus toimib üle-eestiline e-riik ning kus kodanikud on valmis võtma katsetusse või kasutusse nii väikseid kui ka üleriigilisi lahendusi.
Sellest lähtudes võiks Eestis mingil tasemel luua ka e-riigi ja e-teenuste üleriigilise testi ja arendusplatvormi. See võiks olla ka välisriikide e-riigi ja e-teenuste arendajatele atraktiivne investeerimise ning arendus- ja testkeskkond.

Mida arvate riigi püüdlustest saada Eestisse Euroopa IT-agentuur?

H.P. - Väga positiivselt ning loodan, et see aitab üles äratada meie innovatsiooni tiigrit. Fakt on see, et IT-agentuur tooks Eestile rahvusvahelist tähelepanu ning kindlasti oleks see võimalus luua kanalid meie teadmiste ja toodete ekspordiks.