Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2009/01/20/120295t1hf999.jpg)
Nõukogude ajal ehitatud ning praeguseks amortiseerunud hooned sunnivad sealseid elanikke välja kolima, mistõttu muutub osa piirkondi Tallinnas slummideks, leiab Ober-Hausi tegevdirektor Peter Cage Morris.
Enam kui pooled Baltikumi pealinnade eluasemetest on Morrise sõnutsi ehitatud 1945. ning 1980. aasta vahel paneelidest, mis nüüd tasapisi lagunevad.
Kuna taolistes majades on kõrged kommunaalkulud ning nende ülalpidamine läheb maksma rohkem kui pinnad väärt on, kolivad inimesed sealt välja ning osa piirkondi muutub Morrise sõnul slummideks.
«Kui prügi sees elamine maksab rohkem kui uue korteri laen, hakkavad inimesed kolima,» ütles ta.
Morris lisas, et lagunevad majad tekitavad turul jällegi nõudlust uute majade järele. Tänavu ehitatakse aga kuskil 250-350 uut korterit, samas kus nõudlus võib olla 800 järele.