Eesti Energia börsile minek loob 5000 uut töökohta

Juhan Parts. Foto: Toomas Huik

Majandusminister Juhan Parts rääkis usutluses Marti Aavikule, et Eesti Energiasse börsilt erainvestorite raha toomisele on praegu vastu vaid Keskerakonna poliitikud ja neidki võiks meelt muutma mõjutada ametiühingute poolehoid börsile minekule.

Milleks Eesti Energia börsile viimine üldse vajalik on? Rahandusministeerium on analüüsinud ka alternatiivseid Eesti Energia rahastamise võimalusi. Mis on selle analüüsi tulemus? 

Rahandusministeeriumi eest ei oska sõna võtta. Eesti Energiasse on vaja kapitali. Majanduspoliitiline valik on, kas omanik paneb ise või kaasab teisi. Meil majandusministeeriumis on seisukoht, et on mõistlik kaasata kapitali mujalt, jättes maksumaksja raha teisteks otstarveteks.

Ühelt poolt mõtleme rahvusvahelisest kapitalist, mis annab riigi majandusele lisavõimalusi. Teiselt poolt on Eesti Energia kui ettevõtte strateegiline huvi, et rahvas oleks aktsionär. Me ei saa öelda, et maksumaksja raha investeerimine Eesti Energiasse on täiesti välistatud ja rumalus, aga sellel on palju vähem plusse. Me räägime ju erakapitali kaasamisest maksimaalselt kolmandiku aktsiakapitali ulatuses, mitte kontrolli ära andmisest.

Milleks lisakapitali tarvis on?

Energeetika arengukava, mille riigikogu vastu võttis, on, võib öelda, konsensuslik dokument. Nüüd teemegi seda teoks.

Midagi pole võimalik teha, kui me ei investeeri ja ei anna selgeid vastuseid, milline on meie omanikupoliitika kõige olulisema energiaettevõtte jaoks. Kas Eesti Energia jääb kõige olulisemaks ka viie või kümne aasta pärast, sõltub väga palju sellest otsusest.

Eesti Energia omaniku poliitika on, et me peame investeerima energia tootmisse. Teine ja väga oluline on põlevkivi väärtustamine. See on õlitootmine. Ka sinna tuleb investeerida.
Kaks uut jaama Narvas on vajalikud selleks, et meil oleks lähema 20–30 aasta jaoks kindlus, et me kontrollime Eesti territooriumil elektritootmise võimsusi. Kusjuures selles pole vastuolu turu avamisega.

Praegune olukord kallutab veel rohkem börsile mineku kasuks. Millega suudab riik välisinvesteeringuid meelitada? Öelge mõni ettevõtlusvaldkond, kus suudaksime võita seitsme miljardi krooni kapitali usalduse. See tähendab, et riik on usaldusväärne ja äriplaan on vettpidav. Teist sellist valdkonda tõtt-öelda pole. Kui otsime majanduskasvu võimalusi, siis on lisaks tavapärasele tegevusele vaja selliseid ambitsioonikaid projekte.

Kui me teeme läbipaistva ja arusaadava rahastamisotsuse, siis see annab firmale selge kasvuvõimaluse. Me loome selle investeeringu programmiga hinnanguliselt kuni 5000 töökohta. Need on tegelikud töökohad.

Kas jutt on ehitamise ajast?

Jah. See kestab umbkaudu viis aastat. Elektrijaamade, õlitööstuste ja kaevanduste arendamine loob töökohti ka allhankijatele.

Me peame arvestama, et turg avaneb niikuinii. See tähendab, et peame investeerides kaitsma olemasolevaid Eesti töökohti. Selleks peab Eesti Energia olema konkurentsivõimeline. Uued valdkonnad loovad lisaks veel kuni 1000 täiesti uut ja alalist töökohta.

Ida-Virumaal on praegu umbes 16 000 töötut. Mida me teeme nende heaks? Me ei pane neile selga neoonveste, vaid teeme reaalsed investeeringud. Paneme ühe firma arenema ja eksportima. Need on ju ainult plussid.

Põhiliselt kahtleb börsile viimises Keskerakond, kes pürib esindama Ida-Virumaad ja ka ametiühinguid.

Ametühingud toetavad ju börsile minekut. Need on inimesed, kes on ettevõtte arengutes sees. Nad on vägagi informeeritud ja saavad aru, mis on tegelikud valikud. See peaks ka Keskerakonna poliitilise juhtkonna mõtlema panema.

Kui palju raha tahab Eesti Energia aktsiate börsile pakkumisest saada?

Suurusjärgus 450 miljonit eurot (7 miljardit krooni). Maksimaalselt võiks selle raha eest loovutada 1/3 Eesti Energia aktsiatest. Me loodame, et pakkumised tulevad paremad ning riigil säilib suurem osakaal kui 2/3. See asi on selge mais, kui oleme saanud nõustajalt Deutsche Bankilt hinnangud. Alghinna koridori määrab valitsus.

Mis juhtub siis, kui mõni suur konkurent, minu pärast Fortum või Vattenfall või Gazprom ostab kokku Eesti Energia kolmandiku, varem või hiljem?

Me otsime ju finantsinvestoreid, mitte strateegilist partnerit. Esimene vastus on, et kõik strateegilised otsused jäävad valitsuse kätte. See on väga oluline teadmine. Ma juhin tähelepanu, et ka Gazprom on 49 protsendiga Londoni ja Moskva börsil. Samuti ka Rosneft, kui vaatame Venemaa gigante, kus on tugev valitsuse mõju.

Kui ostab näiteks Fortum, siis oleks see ju parim kinnitus, et isegi suur konkurent usub Eesti Energia tugevusse. Tavaliselt aga sellised ettevõtted oma vabu vahendeid nii ei investeeri. Ärisaladuste lekkimist ei tasu ses asjas karta, sest aktsionäril ei tekki selleks ju mingeid lisaõigusi.

Mis juhtub, kui Eesti eraisikud pakuvad IPO täis?

Siis ostavadki ära, kui pakutud hind on teistest parem. Ühelt poolt Eesti inimestel sääste on. Kui vaadata Tšehhi ja Horvaatia energiafirmade aktsiapakkumiste näiteid, siis seal on olnud kohalike investorite huvi väga suur. Eesti Energial on üle 400 000 kliendi. Olles hoiakuid testinud, julgeme arvata, et inimestel huvi on.

Üks vastuväide on, et aeg pole õige?

Ma ei taha praegu tuua ühtegi konkreetset näidet, aga neid riigi käes olevaid ettevõtteid on küll, kus on elatud muretut elu ja turu kontekstis õiged otsustamishetked ja võimalused lihtsalt maha magatud.

Küsimus on, et 2016 kukuvad meie tootmisvõimsused Narvas ära. Meil on selleks ajaks vaja vähemalt 600 MW uut tootmisvõimsust. See ongi vastus.

Praegu käivad kahe elektrijaama hanked. Tulemused on laual maikuus. Läbirääkimised algavad juunis. Septembris peaks sõlmima esimese elektrijaama ehituslepingu. Kui ei sobi see rahastamise plaan, mis meil on, siis peab olema välja pakkuda midagi muud, kuidas lepingut rahastada. Mitte keegi ei tule elektrijaama ehitama, kui ei ole olemas terviklikku rahastamise lahendust.

Kui nüüd poliitiliseks ja isiklikuks minna, siis meil oleks tõesti kõige mugavam lihtsalt oodata ja istuda. Mõelda, kuidas valimised tulevad. Stenbocki maja juurde ju börsile mineku toetuseks pikettima keegi ei tule. Aga riigi seisukohast on otsus vaja ära teha.

Ühe jaama ehitus kestab kolm kuni neli aastat. Selle tõttu on vaja otsustada 2010. aastal, et meil oleks 2016 jaam olemas.

Oponendid, kellega ma olen palju rääkinud, ütlevad, et tehke need plokid kuidagi ära, vaadake mingi raha. Aga peame vaatama tervikut. Meil on vaja investeerida jaevõrkudesse. Peame andma vastuse, milline on taastuv­energia portfell Eesti Energias. Savisaar ütleb, et teised tegelegu taastuvenergiaga, tuumaenergiaga, aga Eesti Energia põlevkiviga. See seisukoht on totaalne rumalus. Iga energiaettevõte peab mõtlema, kuidas ta tekitab endale turul tegutsemiseks mitmekesise tootmisportfelli. Kui ta seda ei tee, siis ta muutub «nurgataguseks laoks», kuhu tullakse otsima siis, kui kusagil on midagi natuke puudu.

Kui ma tulin 2007 siia majja, siis kehtis mingisugune üldkoosoleku suuline soovitus, et Eesti Energia ei tohi tegeleda taastuvenergiaga. Kui te panite tähele, siis Leedus käis omal ajal tuumajaama kokkuleppeid sõlmimas Ansip, mitte Savisaar.

Ütleme otse välja, et oponentidel on ettekujutus, et kui Eesti Energia on sada protsenti riigi omanduses, siis saab teda ikka kuidagi lüpsta. Olgu see mingisuguste põlevkividiilidega. Olgu sellega, et luua muudele investeerijatele mingeid konkurentsieeliseid.

Meie eesmärk on muuta see ettevõte selliseks tootjaks, millel on põhjust konkureerida Soome, Rootsi ja vähemalt Läti ning Leedu ettevõtetega.

Kui nüüd investeerida, siis kas see on võimalus võita Läti ja Leedu turg?

Jah, kindlasti. Kolme aasta pärast on Balti- ja Põhjamaade elektriturg reaalsus. Praegu oleme turgu tekitamas. Esiteks on siis olemas füüsilised ühendused, Estlink 2 saab valmis. Teiseks on Leedu ja Läti astunud märkimisväärseid samme. 

Elektriturg kujuneb paratamatult suuremaks rahvuspiiridest. Järelikult peab firmal olema arusaam, kuidas ta  konkurentsis hakkama saab. Siit jõuame jällegi investeeringuteni.

Börs tähendab, et motivaatoriks pole enam valitsuse käsk, vaid reaalsed majandustulemused. Oleme küllalt näinud, kuidas riigiettevõtetes on muretu elu, kuna enam-vähem saadakse hakkama, inimesed ei pahanda ja ajakirjandus hambaid turja ei löö. Hoopis teine asi on võtta vastu konkurentide väljakutse.

Paljud tunnevad, et tükk Eestist müüakse ära. Mis te meile kostate?

Omaaegsel NRG plaanil ja praegusel on ikkagi väga suur vahe. Siis oli jutt ju kontrolli ära andmisest. Praegu räägime lisakapitali kaasamisest ja enamuskontroll jääb riigi kätte.

NRG emotsionaalne vari muidugi on olemas ja oponendid kasutavad seda ära, öeldes, et näe, Ansip ja Parts müüvad Eesti riiki maha.

Me ei müü Eestit maha, vaid tahame tekitada Eesti Energiale väärtust juurde. Kui me seda ei tee, siis pole meil elektrijaamu ega plaani tegutsemiseks turgudel. On ju küllalt näiteid, kus strateegiliste otsuste hilinemine viib firma väärtuse nulli.

Meie argument on, et kaasame kapitali targalt.

Teine asi on, et ka Eesti Energia tahab, et tema klientidest saaksid aktsionärid. Tahame kasvavat ja dividende maksvat ettevõtet. Niimoodi püüame inimestele seda seletada ja hirmudele vastata. Õnneks on nii, et Eesti inimesed saavad aru ratsionaalsetest mõttekäikudest, ja börs pole ju meie inimestele uus asi. 

Kas aktsiate esmaemissioon on kuidagi seotud Jordaania projektiga?

Rahaliselt mitte, aga kaudselt küll. Me räägime palju ekspordist, eriti teadmiste ja tehnoloogia ekspordist. Selleks on alati üks oluline eeltingimus: sa pead kodus midagi tegema. On täiesti selge, et kui ei juhtu mingit täielikku imet, siis põlevkivi tähtsus maailmas kasvab. Kuna energiatehnoloogiate täielikku revolutsiooni pole keegi maailmas kuulutanud, on põlevkivitehnoloogia ekspordi võimalus Eesti energial täiesti olemas. Meil on selles valdkonnas maailma parimad teadmised. Seda tuleks kasutada. See pole ainult koostöö Jordaaniaga, vaid erinevad huvid USAs, Marokos, Kasahstanis. Meie soov oleks saada kasu teadmiste ekspordist.

Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kui isegi asjast midagi teadvad oponendid ilguvad selle üle. Näiteks Lembit Kaljuvee peaks iga nädal küsima parlamendis majandusministri käest, mida sa oled teinud, et põlevkivitehnoloogiat maailma müüa. Mitte et ma pean kaitsma, et miks tehnoloogiat müüakse.

Olles ise rääkinud Jordaania valitsuse inimestega, tean, kuidas nad meid hindavad. Nende juures käivad ju ka teised kosilased, aga nemad on oma tehnoloogiatega väga kaugel meist maas.
 
Kas te näete konsensuse kohta või jääbki Keskerakond vastu põtkima, vähemalt kuni valimisteni?

Kui ma heatahtlikult ütlen, siis minule on väga paljud Keskerakonna majandusmehed öelnud, et meie praegune kava on kõige targem stsenaarium. Teiseks ma usun, et energeetikute ametiühingu toetusavaldus paneb ka Keskerakonna poliitilise ladviku mõtlema. Kolmandaks, kui me otsime Ida-Virumaale võimalusi, siis see peaks andma ka Keskerakonnale aluse öelda, et vaatame, kuidas valitsus tehingu sooritab, ja ütleme tulemuste pealt. Nagu Keskerakond tegi Euroopa Liitu astumise ajal. Selles loos ei saa ju siiamaani aru, kas nad olid ELi astumise vastu või kõneles südametunnistuse hääl.

Pealegi pole Keskerakond valitsuses, vaid opositsioonis. Nad süüdistavad valitsust paljudes asjades. Võta sa nüüd siis kinni, mis asjas on see nende poliitiline veendumus, siiras riigimehelik käitumine ja mis asjas oponeerimine oponeerimise pärast. Küll peab märkima, et ega neil Eesti Energia IPO vastu tugevaid argumente ei ole. Mis argument on, et praegu pole õige aeg? Millal siis on? Kõik ju räägivad, et ilma investeeringuteta pole meil varsti elektrit. Lembit Kaljuvee (Keskerakond – toim) ütleb, et kateldesse investeerimine on hiljaks jäänud. Ma küsiksin Edgar Savisaare käest, kes oli majandusminister enne mind, et miks ta siis ei investeerinud.

Meie alustasime 2007. aasta esimesest tööpäevast sellega tegelemist, et suudaksime need investeeringud majanduslikult põhjendatud viisil ellu viia. Mingi sulepeast välja imetud lahmiv kriitika ei tohiks määrata riigi olulisi valikuid.

Peaminister on valitsuse pressikonverentsidel öelnud, et ta pole kindel, kas on õige aeg börsile minna.

Esiteks Reformierakond ju toetab EE börsile viimist. Me oleme seda koos peaministri ja rahandusministriga ka vedanud. Mul pole põhjust arvata, et keegi peaks seda valeks käiguks.
Ka mina ütlen ju seda, et meist keegi ei oska hinnata börsi ja finantsturgude olukorda näiteks juunis. See ei ole nui neljaks asi. Aga me peame kogu aeg liikuma edasi ning nägema turuseisu ära. Oleme ju poolteist aastat arutelusid pidanud seoses eelarvega, energeetika arenguga, Eesti Energia omanikustrateegiaga. Mingisuguseid põhimõttelisi vastuolusid ma ei näe. Kõik on poolt. 

Mis on mis?
70 protsenti Eesti praegusest elektritootmisest tuleb sulgeda aastaks 2016, juhul kui ei ehitata uusi seadmeid ja ei renoveerita vanu.
Eesti Energia investeerimiskava olulisemad punktid:
•    Kahe uue 300-MW võimsusega CFB põlevkiviploki ehitamine Narvas – ca 14 miljardit krooni.
•    Neljale Narva põlevkivikatlale väävlipüüdmisseadmete paigaldamine (4 x 180 MW) –  ­ca 1,9 miljardit krooni.
•    Taastuvenergia tootmisse investeerimine – üks tuulik maksab 70 miljonit krooni. Aulepa tuulepark kokku 900 miljonit krooni.
•    Jaotusvõrgu investeeringud ca 1 miljard krooni aastas.
•    Sünteetilise nafta tehase ehitamine – ligi 3 miljardit krooni.
Allikas: Eesti Energia
Mis on IPO?
•    Aktsiate esmase avaliku pakkumise kohta kasutatakse ka eestikeelsetes tekstides tihti inglise keelest tuletatud lühendit IPO (initial public stock offering).  Eesti Energia aktsiad tahetakse noteerida börsil Tallinnas ja Londonis.