/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/19/334492t1hcd2d.jpg)
Ettevõtja Rein Kilk selgitas ametiühingute mõjust rääkides, et näiteks Soome väga tugev ning streikidega riigielu oluliselt mõjutava ametiühingu tegevuse tõttu lahkuvad Soome ettevõtted riigist lihtsalt sõbralikumasse keskkonda.
Kilk: «tänu» ametiühingutele lahkuvad ettevõtted Soomest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheski Lääne-Euroopa riigis polnuks võimalik kogu see protsess, mis Eestis viimastel aastatel on toimunud, uus töölepinguseadus, koondamised ning seetõttu on heameel, et ametiühingute roll Eestis pole nii jõuline kui Soomes,» nentis Äripäeva peadirektor Igot Rõtov ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Inimesed ei usu, et neist midagi siin riigis sõltub, ei julge enda eest seista,» tõdes Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga.
Ametiühinguid uurinud analüütik Epp Kallaste sõnul on 7,6 protsenti palgalistest töötajatest ametiühingus ning ettevõtte tasandil on ametiühingu roll nõrk. «Üleriigiline panus seadusloomesse on ehk tugevam.»
«Ametiühingu rollist ei teata üldse, et mida see anda võiks, puudub kogemus,» tõdes ta.
«USAs on 8 protsenti töötajatest ametiühingus ning miks ei peaks see, mis sobib ameeriklastele, sobima ka Eestile,» leidis Kilk.
«Ametiühingut ei tehta selleks, et streikida, vaid et streiki ära hoida,» toonitas Taliga.
«Ametiühing peaks tulema ju ettevõtte seest kõigi oma funktsioonidega nagu kollektiivsed läbirääkimised, palgaläbirääkimised, teisalt infovahetus,» leidis Kallaste.
«Ametiühinguist võib lugu pidada, samas need töötajad, kellega olen kokku puutunud, ei tunne ametiühingutega mingit sidet. Minu meelest ametiühinguid ei võeta Eestis tõsiselt,» sõnas Rõtov.
«Vajadus ametiühingu järele peab ikka tekkima ettevõtte sees,» rõhutas Kallaste.
Saatesse helistanud meremeeste ametiühingu liige Aleks leidis, et tööandja on tänapäeval Eestis riik riigis ja teeb, mida tahab. Inimesed aga ei tunne oma õigusi. «Ametiühing peab kaitsma tööandja huvi.»
«Me ei peaks liikuma Põhjamaade ametiühingumudeli suunas, need on tekkinud saja aasta eest ning me ei ole praegu samas situatsioonis, praegu ei ole situatsioon, kus tööandja püüaks iga hinna eest töötajal nahka üle kõrvade tõmmata,» jäi Rõtov teistsugusele arvamusele.
«Lähiaastail hakatakse Põhjamaades eeskujuks tooma just tasakaalukamat Eesti ametiühingumudelit, läbirääkimisi, mitte drastilisi meetmeid asutavaid Soome ametiühinguid,» ennustas Kilk.