LHV: Tallinna börsi valitseb kohalik investor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsis pööras Tallinna börs taas tõusuteele ning aasta algusest on peamine turuindeks OMXT kerkinud koguni 45 protsenti.
Märtsis toetasid kohaliku turu liikumist ka globaalsed aktsiaturud, mis jõudsalt kõrgemale rühkisid. Siiski oli investorite tegutsemine Tallinna börsil veel uimane, millest annavad tunnistust kohati väga väikese käibega päevad. Säravaimad tähed on jätkuvalt Olympic Entertainment Group ja Tallink, mis jätkasid ka märtsis aasta alguse tõusu ning on praeguseks hetkeks juba üle 70 protsenti kõrgemal kui detsembri lõpus.
Aprilli alguses tekitas turul elevust Premia Foodsi plaan IPO peatsest korraldamisest. Eelkõige on tegemist positiivse uudisega kohalikule investorile, kuna aitab see ju laiendada kokku kuivavat investeerimisvõimaluste ringi. Premia kaubamärgid on kohalikele investoritele tuntud ning ettevõttel on tugev turuosa ja laienemisplaanid. Premia Foodsi poolne IPO ajastatus on soodne. Börsilt on lahkunud viimaste aastate jooksul mitu ettevõtet, mistõttu võib investorite kontodel seista vaba raha, mis uusi ettevõtteid ootab. Samuti on kohalik väärtpaberiturg juba üle aasta olnud tõusuteel, mis lisab investoritele enam kindlustunnet. Suuremate välisinvestorite ligimeelitamiseks võib plaanitav IPO maht ning ettevõte siiski liiga väikeseks jääda.
Tallinna börsi puhul võib täheldada, et viimaste kuude ralli taga on seisnud pigem kohalik investor kui välisinvestor. Selle peamiseks põhjuseks on kindlasti turu väiksus. Börsiettevõtete turukapitalisatsioon on kokku vaid 1,5 miljardit eurot, mis on 70 protsenti madalam kui 3 aastat tagasi ning keskmine päevakäive jääb miljoni euro ringi. Seega on turg vähelikviidne ning investeeritavate ettevõtete arv selleks liiga väike, et institutsionaalsetes välisinvestorites huvi tekitada. Seetõttu pole ka Eesti Telekomi müügist saadud raha vähemalt välisinvestorite poolt Baltikumi püsima jäänud. Samuti on üksikud Balti suunalised fondid ettevõtetes juba üpris suured osalused saavutanud, mis võib takistada edasist osaluse suurendamist.
Seetõttu seisidki välismaised fondid jaanuaris dilemma ees, kui fondidesse raha juurde hakkas voolama, et kuhu seda paigutada. Peamiseks välisinvestoreid regiooni tagasi meelitavaks jõuks saab ikka olema Eesti Energia börsile tulek, mis suurendaks oluliselt kohaliku turu atraktiivsust.
Väärtpaberkeskuse statistika näitab, et viimaste kuude jooksul on vähenenud välismaiste investorite positsioon mitmeski börsiettevõttes, samas kui kohalike väikeinvestorite osakaal aktsionäride struktuuris on pidevalt tõusnud. Nii on näiteks Eesti eraisikute osalus Olympicus kasvanud aasta taguselt 2,2 protsendilt 3,8 protsendile. Tallinna Kaubamajas on osalus kasvanud 4,7 protsendilt 5,2 protsendile ning Merko Ehituses 2 protsendilt 3,2-le. Seega on kohalikul aktsiaturul väikeaktsionärid olnud pidevalt ostupoolel.
Aprilli keskpaigas saab alguse kvartalitulemuste raporteerimise hooaeg, mis peaks kohalikul väärtpaberiturul taaskord aktiivsust tekitama. Märtsis ning aprilli alguses on positiivsuse noot investorite seas jälle suurenenud ning seetõttu on ootused väga kõrgeks aetud. Usume, et ettevõtted suudavad ka finantstulemustes aasta alguses paranemisemärke näidata, kuid siiski tasub rõhutada, et kiiremat kasvu nii käibes kui kasumis tasub oodata pigem aasta lõpus ning järgmisel aastal.