Baltika juht lubab firma rahaasjad juulikuuks korda saada

Baltika juht Meelis Milder märkis, et inimesed on kriisist väsinud ega malda oodata, millal madalseisust ülesaamiseks ettevõtetes tehtud muudatused tulemusi andma hakkavad. Foto: Peeter Langovits

Glamuurse rõivaäri Baltika juhtkond võitleb firma ellujäämise nimel suure laenukoormuse ja kahanevate müüginumbritega. Täbarast seisust loodetakse siiski välja tulla.

Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder, mis tänavu kevadel moes on?

Kollektsioone teeme praegu järgmiseks hooajaks. See kevad on tehtud, ei mäletagi enam. Naistemoes on palju värve, huvitavaid siluette ja julgeid mustreid. Meestemoes on ülikond tagasi tulemas.

Eelmine hooaeg oli kummaline – traditsiooniline sügise algus jäi ära. Augusti lõpul, septembri algul lähevad inimesed kooli või tööle ja teevad tavaliselt koos sellega ka oste rõivapoodides. Tavapäraselt toimub sel ajal hüpe müügis, mullu jäi see aga ära. Soe ilm püsis kaua ja ka mantlite ostmise periood jäi septembri lõpus ära. Isegi heade toodete müük oli seetõttu väga keeruline. Võib-olla põneva uudisena olid aga tõelised müügihitid näiteks Lotte kollektsiooni tass ning Lotte, Bruno ja Alberti nukud. Rääkimata olümpiakollektsiooni müügiedust.

Mõned inimesed olid suisa pahased, et teie olümpiakollektsioon sai kauplustest otsa.

Kahju, kui keegi huviline ilma jäi, ent inimestel oli võimalus olümpiakollektsiooni osta novembrist alates. Me ei saa endale lubada, et müüme üht kollektsiooni aasta aega. Kõige parem toode on selline, mille müüd maha ettenähtud aja jooksul. Meil oli halb kogemus Pekingi olümpiamängudest – tegime väga suure kollektsiooni ja andsime pika müügiaja. Kaupade müügile saabumise ajal puhkesid aga protestid Hiina võimude vastu ja avalikkus arutas põhiliselt selle üle, kas Eesti koondis üldse peaks Pekingisse sõitma.

Kokkuvõttes jäi meile väga palju kaupu kätte. Vancouveri kollektsiooni planeerides tegime otsused mullu mais-juunis, need põhinesid olümpiakomitee hinnangul, et Eestile medalit ei tule. Aga medal mõjutab ostukäitumist kordades. Kristina Šmiguni osalemine polnud siis veel teada.

Seega polegi lause teie eelmise aasta neljanda kvartali aruandest, et esmalt segas müüki soe ja siis külm ilm, otsitud ettekääne. Teie äri sõltub väga tugevalt ootamatutest asjaoludest.

Meie äri sõltub teadaolevatest asjaoludest. Maailma suurimaid rõivapoodide kette H&M kirjutab oma aastaaruandes, et esimene oluline risk on trendide tabamine ja tõlgendamine. Värvi või tegumoe edu ning moehitti ei ole võimalik täpselt ennustada.

Teine suur üldtunnustatud risk on ilm. Eesti probleem on see, et sisulist moeäri analüüsi ei ole. Meil on rida ettevõtteid, kellest igaüks on erandlik ja avalikkuse meelest teeb Eesti moeettevõte ikka enamasti kõik valesti. Kui kõrvutada Eesti rõivakaubandust muu maailma suurte ettevõtetega, siis on probleemid sarnased. Nagu öeldud, on H&Mi jaoks ilm tõsine äririsk. Kui kliima erineb pikaajalisest keskmisest oluliselt, siis on see moeäri jaoks probleem. Eriti kui need erisused ilmnevad hooaja alguses või siis planeeritud kampaaniate ajal.

Analüütikud pakuvad, et teie selle aasta esimese kvartali kahjum on umbes 40 miljonit krooni. On see nii?

Börsiettevõtte juhina ei saa ma kvartalitulemustest veel rääkida. Esimene kvartal oli oluline samm meie eesmärgi suunas, milleks on uuesti kasumisse jõudmine. Baltika ei ole veel kasumlik, aga on teel kasumlikkuse suunas. Sama probleem oli igakuise müüginumbrite avaldamisega, mis oli nagu võitlus tuuleveskitega.

Kui oleme viis kuud järjest rääkinud müügilanguse pidurdumise trendist, ent pealkirjad räägivad sügavast langusest, siis tekib enda jaoks konflikt. Meie sõnumid ei jõua analüütikute ja väikeaktsionärideni. Kvartali asemel tahaksin rääkida suurest pildist, mille kallal praegu töötame. Meie eesmärk on sel aastal saavutada olukord, kus kulude ja varude tasemed on kohanenud kriisiaegsete müükidega. Müügi osas on meie põhi­stsenaarium languse pidurdumine suveks ja teatud turgudel mõningane kasv teisel poolaastal.

Aastaaruande järgi suutsite mullu palgakulu vähendada veerandi võrra. Töötajate arv väga palju ei vähenenud, järelikult on palgakärbe olnud päris suur?

Meil on väga kahju, et oleme pidanud koondama. Meil on palju pika staažiga töötajaid. Eelmise aasta algul oli meil umbes 2000 töötajat, praegu on neid grupis umbes 1600. Viimati oli nii vähe inimesi tööl 2003. aastal.

Kõige suurema löögi võttis enda peale meie tootmine, kus töötas pea 800 inimest, kellest praegu on alles 500. Neljast tehasest on kaks suletud. Mullu suutsime viia tegevuskulu võrdsesse suhtesse müükide langusega. Neljandas kvartalis langes poeruutmeetri pidamise kulu 27 protsenti, kui ühekordsed kulud enne maha arvata. Meie õmblusvabrikuis langes ühe ühiku tootmiskulu 50 protsenti. Nii kui müügilangus peatub, peaks tekkima midagi ka aruande viimasele reale, kuhu kantakse kasum.

Nii suur kokkuhoid on päris märkimisväärne saavutus!

See on meie kasumisse jõudmise mudel. Müük võib endiselt kukkuda, aga meie kulu on vähenenud. Marginaalide küsimus on veel eraldi teema. Sel aastal on meie tootemarginaalid oluliselt kõrgemad ja seda olukorras, kus kõigis brändides on pakkumisel suur hulk nn sisenemishinnaga ehk väga madalate alghindadega tooteid.

Baltika proovikivi oli mullu valuutade devalveerimine Venemaal ja Ukrainas, 2009. aasta 300-miljonilisest käibelangusest kaks kolmandikku tuli puhtalt madalamatest rubla ja grivna kurssidest. Venemaal müük praegu kasvab, oleme hindu korrigeerinud ja kaupade struktuuri muutnud, marginaalid on suuremad. Kahel viimasel kuul on ka valuutakursside liikumine meid toetanud.

Mullu vajasite 40 miljonit krooni lisakapitali, kui palju sel aastal?

Ettevaatliku inimesena ei räägi ma numbritest enne, kui see on panustajatega kokku lepitud. Emissioon ei ole ainus vahend ettevõtte finantsolukorra parandamiseks, meil on neljaosaline pakett. Müüme põhitegevuse seisukohalt mittevajalikku vara. Oleme müünud Ahtme tootmiskinnistu, teine tootmiskinnistu on müügis. Kaalume Tallinna Veerenni kinnistu osalist realiseerimist.

Läbirääkimised pankadega pole lõppenud, aga tahame saavutada laenuportfelli tagasimaksete ülevaatamise. Me ei taha laenu juurde, vaid selleks aastaks vaba raha juurde. Peame kõnelusi hankijatega, kellelt tahame saada hinnasoodustusi ja paremaid maksetingimusi täisfinantseerimise korral.

Neljas osa on kõnelused investoritega, et saada neilt aktsiakapitali lisaraha. See pakett peaks 1. juuliks tagama olukorra, kus ettevõtte majandustegevus on jätkusuutlikult finantseeritud. Meil ei ole siis enam ühtegi probleemi riigivõlgnevuste või maksetähtaegadest kinnipidamisega. Eesmärk on aprilli lõpuks kokkulepped teha ja siis saame nimetada ka kaasatava lisakapitali numbri. Igal juhul saab see olema piisav. Isegi negatiivse stsenaariumi korral, mil müük jätkab vähenemist ka teisel poolaastal, saab ettevõte olema ikkagi korralikult finantseeritud.

Nii et te küsite lisaraha aktsiakapitali taas kitsalt investorite grupilt, mitte börsilt?

Tahame, et see toimuks kiiresti ja peaasjalikult kaalume suunatud emissiooni.

Baltika tuumikaktsionäride valdusfirma BMIG, mille osanik te ka ise olete, on samuti tõsise laenukoorma all. Teie aktsiad on panditud laenude katteks, samas on aktsiahind nii kõvasti kukkunud, et on jäänud väiksemaks laenude suurusest. Kas see ei ole probleemiks, et pankurite kannatus võib ühel päeval katkeda?

BMIG laenu finantseerimise tingimused ei ole teema. Teema on see, kuidas saab hakkama Baltika. Lõppkokkuvõttes on ka BMIG jaoks lahendus, kui aktsiahind tõuseb. Mina käitun ettevõtte juhina, mitte tuumikinvestorina ja minu eesmärk on tagada kõigile aktsionäridele ettevõtte väärtuse oluline kasv lähiaastatel.

Nii et see võimalus on õhus, et kui Stockholmis mõni pangahärra usu teisse kaotab, saabub Baltikasse grupp saneerijaid?

See teoreetiline võimalus on kriisiaegadel kogu aeg olemas olnud, aga me pole erand. Ma arvan, et enamik Eesti suurematest ettevõtetest peab läbirääkimisi pankadega oma laenuportfelli ülevaatamiseks, samuti enamik börsifirmasid. Headel aegadel lepinguisse sisse kirjutatud kasumlikkuse nõuded või omakapitali määrad on enamasti praeguseks pankurite keeles default.

Ka on enamik Eesti ettevõtteid oma tegevust finantseerinud põhiliselt lühiajalise rahaga. Needsamad pankade nõunikud, kes meile soovitavad jätkuvalt survestada kaubanduskeskuste omanikke rentide alandamiseks (ja me oleme rente odavamaks saanud keskmiselt rohkem kui viiendiku), soovitavad ilmselt kaubanduskeskustele rente mitte alandada.

 Parim moodus kriisi üleelamiseks ja kahjude minimeerimiseks on siiski koostöö. Meil on kõigi meie pankadega käimas konstruktiivsed läbirääkimised ja vähemalt pankade Eesti-poolsed juhtkonnad toetavad meid.

Milliseid muudatusi on plaanis välisturgudel?

Analüüsime jätkuvalt oma ärimudelit ja ükski teema pole liiga püha, et seda mitte üle vaadata. Analüüsime välisturge, sest selle aasta teisel poolel ei tohi enam ükski kauplus kahjumit tuua. Kaalume ka oma tootmise otstarbekust. See puudutab 500 inimese töökohti ja Baltika kuulsusrikast 80-aastast tootmise kogemust. Aga peame analüüsima, miks toodame Eestis. Omatootmine on meie jaoks otstarbekas veel vähemalt kolm kuni viis aastat.

Meie valikud sõltuvad ettevõtte tulevikunägemusest. Kui põhieesmärk oleks jõuda juba sel aastal kasumisse, siis tuleks teha ettevõte võimalikuks väikseks, sest mida kaugemale kodunt minna, seda pikem on investeeringu tootlus. Aga meie eesmärk on olla kahe-kolme aasta pärast ettevõte, millel on regioonis arvestatav suurus.

Tahame olla ettevõte, mille brändid on kinnistunud tarbijate teadvusse lisaks Balti regioonile veel Venemaal, Ukrainas ja võib-olla mõnes riigis veel. Praegu on kodust kaugematel arenevatel turgudel tegutseva suure ettevõtte hind see, et positiivsete tulemusteni jõutakse veidi pikema aja jooksul. Aga see-eest omatakse uue tõusu alates suuremat kasvupotentsiaali.