/nginx/o/2010/04/09/346205t1h3afc.jpg)
Šveitsi teadusfirma Solar Impulse, kes viimased seitse aastat päikeseenergia abil lendavat lennukit on ehitanud, tsiteerib oma kodulehel Jules Verne'i ja väidab koos temaga, et miski pole võimatu.
«Päikeselennuk» tegi esimese tiiru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal sooritas see hiigellennuki tiivaulatusega kuid väikese sedaanauto kaaluga õhulaev edukalt oma esimese arvestatava proovilennu.
Detsembris oli leiutis autorite sõnul väikese «kirbuhüppe» juba teinud, kergitades end ligi pooleks kilomeetriks maapinnast meetri jagu kõrgemale. Kolmapäeval sai aga Šveitsi kohal 1200 meetri kõrgusel teoks pooleteise tunnine õhusõit.
Ajal, mil lennundus järjekordsest kriisitsüklist väljaronimisega vaeva näeb, näitab uudse päikesejõul õhus püsiva lennumasina saavutus siiski, et mõttelendu ei peata miski. Tänaseks ligi 70 miljonit eurot maksma läinud projekti vaimne isa on 1999. aastal esimese inimesena ilma peatusteta õhupalliga ümber maailma sõitnud Šveitsi seikleja Bertrand Piccard, kel abiks insener ja hävituspiloot André Borschberg.
Ettevõtmine on äratanud küllaltki suurt huvi ning seda on toetanud nii Rahvusvaheline Õhutranspordi Assotsiatsioon IATA kui mitmed usaldusväärsed Euroopa ettevõtted nagu näiteks Belgia keemiagrupp Solvay, Omega, Deutsche Bank, Bayer, kõrgtehnoloogia konsultatsiooni firma Altran ning prantslaste Dassault Aviation, kes on ühtlasi päikeselennuki-projekti konsultant disaini ja tootmise valdkonnas.
Järgmiseks katsetatakse aasta lõpu poole, kuidas lennukiga öösel lennata saab, kasutades selleks liitiumioon-akut. Seejärel seisab kahe aasta pärast ees juba ümbermaailmareis.
Projekti põhieesmärk on tõestada, et emisioonivaba päikeseenergia varal lendamine on tehniliselt teostatav, kuigi majanduslikus mõttes ei pruugi see end loomulikult iial ära tasuda. Sest paraku tuleb tunnistada, et praegune prototüüp reisijaid peale võtta ei saa ning kiirustki arendab ta vaid umbes 60 kilomeetrit tunnis, mitte enam.
Samuti on eduka ringilendamise vältimatuks eeltingimuseks pilvitu taevas - sest toitmist tahavad nelja elektrimootorit ja akusid töös hoidvad 12 000 päikeseelementi - ning tugevad tuuled ei tohi sel ajal samuti puhuda.
Päikese jõul toimivate kommertslennuliinide käivitamine polegi projektijuhtide jaoks hetkel primaarne. Tegemist on «teadusliku seiklusega», nagu Piccard seda nimetab. Lisaks eelpoolmainitud motiividele soovib ta tõestada ka seda, kui suur potentsiaal peitub taastuvates energiaallikates ja säästlikes tehnoloogiates.
Ühtlasi aitab projekt loodetavasti leida lennutööstuse tarvis uusi lahendusi ultrakergete materjalide vallas ning õpetab, kuidas viia energiakasutus elektrikomponentides võimalikult madalale.
Kui IATA Solar Impulse'i projektiga ühines, ütles peadirektor Giovanni Bisignani, et päikeseenergia - uudsetest kütuseelementidest ja biokütustest rääkimata - aitab kindlasti õhusõidud edaspidi keskkonnasäästlikumaks muuta. Tema sõnul on Solar Impulse tõestanud, et nägemus kätkeb endas võitmatut jõudu - isegi võimalusi süsinikuvabalt lennata.
Charles Lindbergh ja Howard Hughes oleks nende sõnade peale küllap lausa tiivad saanud.
The Financial Times Limited 2010.