Värskelt töö leidnu võib kogemata saada nii palka kui toetust töötukassalt

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui töötu olnud inimene töö leiab ja seda töötukassale ei ütle, võib juhtuda, et mõnda aega laekub tema kontole nii palk kui töötutoetus, kuid kokkuvõttes tuleb ebaõiglaselt saadud raha riigile tagasi maksta.

Postimees.ee kommentaariumis kirjutas üks inimene, et oli töötuna arvel ja sai töötutoetust, kuid siis leidis lõpuks töö ja sukeldus uutesse kohustustesse, nii et töötukassale jäi sellest teatamata. «Kuu aja pärast selgus, et olin saanud raha kahest kohast - oma töökohast (riigiamet) ja töötukassat. Jäin uskuma, et maksuamet korrigeerib selle ülemakstud toetuse ise ära. Veebruaris neile helistades tuli välja, et nemad omavahel infot ei vaheta, ja tavaliselt «liigseltmakstud» rahad ka välja ei tule,» kirjutas inimene. Ta võttis seepeale ise töötukassaga ühendust ja sai pärast mitmete kirjade vahetamist õigusvastaselt laekunud raha lõpuks riigile tagasi makstud.

«Juhul, kui inimene meid ei teavita, või juhtuda, et ta saab mingi perioodi eest töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, millele tal pole õiguslikku alust,» möönas töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja Marika Kaldre. Kaukas ei saa töötuna arvelolija tööleminek riigi eest siiski saladuseks jääda.

Kaldre sõnul pole õige, et töötukassa ja maksu- ja tolliamet (MTA) omavahel infot ei vaheta, sest MTA edastab töötuskindlustuse andmekogusse andmed tööandjate poolt deklareeritud töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude kohta. «Seega hiljemalt nende andmete laekumise hetkeks selgub ka see, et inimene on asunud tööle ja võib olla tekkinud alus tagasinõude esitamiseks,» ütles Kaldre.

«Töötuskindlustuse andmekogusse laekuvad MTAst andmed inimesele makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes, kuid me ei näe sealt tema tööle asumise päeva,» rääkis Kaldre. «Seetõttu ongi oluline, et inimene teavitaks töötukassat oma tööle asumise ajast.»

Kuna töötu peab kord kuus töötukassas kohal käima, et hüvitist saada, peaks selle maksmine lõppema ka sel juhul, kui inimene tulemata jätab. «Praktikas on juhtumeid, kus vastuvõtul selgub, et inimene on juba vahepeal tööle läinud - ka sel juhul võib ta olla saanud rohkem hüvitist, kui tal õigus oli, ning need summad nõutakse tagasi,» ütles Kaldre.

Tänavu on töötukassa niiviisi ebaõiglaselt makstud raha tagasi nõudnud 772 inimeselt kokku 1,9 miljoni krooni ulatuses. Eelmisel aastal tehti tagasinõudeid 821 inimesele kogusummas 1,24 miljonit krooni.

Kohustust teatada tööle, õppima või pensionile minekust või oma firma loomisest, millega töötukassalt abi saamise õigus lõpeb, tuletatakse Kaldre sõnul arvelolijale igati meelde. «Meie hinnangul ei ole mitteõigeaegne teatamine tingitud pahatahtlikust käitumisest, vaid pigem teadmatusest või õigemini oma kohustuste teadvustamata jätmisest,» arvas Kaldre siiski.

Tagasi üles