/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/10/08/247424t1hb97e.jpg)
Arengufondi ekspert Heido Vitsur ütles, et väliskaubanduse bilansi taskaalustumise üle tuleb rõõmu tunda, kuid oluline on seejuures, et tootmiseks vajalike masinate, seadmete ja komponentide import ei kannataks.
Vitsur: muret teeb tootmisseadmete import
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, et eksportisime rohkem kui eelmisel kuul, on igal juhul positiivne märk, isegi kui sellest ühe osa andis vähese lisandväärtusega naftasaaduste Nigeeriasse vedu,» lausus Vitsur.
Ta lisas, et mure on seotud hoopis impordiga: «Ekspordi kasv sõltub sellest, kui palju me impordime tootmisvahendeid ja -komponente. Kui impordi kasv jääb tagasihoidlikuks sellepärast, et sisetarbimine on väike, siis on kõik hästi, aga kui imporditakse vähe seadmeid ja tootmist ei uuendata, siis tähendab see uue majanduskasvu pidurdumist lähitulevikus.»
Kui langenud on autode import, on kõik korras, aga kui väheb tootmiseks vajalike vahendite sissetoomine, on see murettekitav, hindas Vitsur. Ta lisas, et tuleb arvestada, et importi andis nagunii suure osa kütuste kallinemine. Lisaks mõjutas pikk ja külm talv, mille tõttu importisime ka gaasi katlamajade tarvis. Kui need kaks komponenti maha arvata, ei kasvanud import üldse.
Vitsuri hinnangul on väliskaubanduse bilansi tasakaalustumine kõigele vaatamata hea märk. Ta lisas, et ilma seadmeid uuendamata saame mõne aja hakkama, aga pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik ja ei taga majanduse kasvule pööramist.