Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Paljud kergeusklikud eestlased tõmmatakse internetis haneks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: AFP / Scanpix

Aastas petetakse eestlastelt interneti teel välja suurusjärgus pool miljonit krooni, õnge läheb seejuures mitukümmend inimest ning riigiprokurör Eve Oleski sõnul ei saa nad tõenäoliselt mitte kunagi oma raha tagasi.


Kergeusklik eestlane maksis välismaa kontole 60 000 krooni, kuid tellitud telefoni ta ei saanud; Rootsis peaaegu 270 000 krooni auto eest maksnud kundelt võeti auto käest ja teda peetakse vargaks - need on vaid mõned näited internetis vohavast kelmusest, kirjutab Õhtuleht.

Eestlasi peibutavad petised tegutsevad Nigeerias, Kamerunis, Brasiilias, Saksamaal, Inglismaal, möödunud aasta sügisel elavnesid ka Hiina päritolu kelmid; kuid eestlasi ei taha aidata ka petturite kodukohariikide politsei.

Oleski sõnul on kurb ka see, et väga selgete kelmuste korral käsitlevad mõned riigid neid tsiviilvaidlustena: näiteks soovis üks Eesti kodanik osta Saksamaalt 15 000 krooni maksvat kuldketti, aga Eestisse saabus kirjaklambritest tehtud kett ja sakslased soovitasid pöörduda asjaga tsiviilkohtusse.

Olesk hurjutab, et inimesed peaksid ettevaatlikuks muutuma eriti ahvatlevate pakkumiste korral.

Tagasi üles