Euroopa vaesemate hulgas olev eestlane tunneb puudust välisreisist ja autost

Iga viies eestimaalane tunneb puudust sõiduautost. Foto: Peeter Langovits

Olles Euroopa Liidus ühed kõige madalama sissetuleku saajad, tunnevad Eesti elanikud enim puudust välismaale reisimisest ja erinevalt paljudest teistest - sõiduautost.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask kirjutab statistikaameti statistikablogis, et Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab meil suhtelises vaesuses 19 protsenti elanikkonnast ja see ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Kuid kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, elaks Eestis vaesuses üle 60 protsendi inimestest.

«Eesti elanikel jääb üle vaid loota, et sissetuleku tõus Euroopa Liidu tasandil kergitaks ka sissetulekut Eestis. Praegu on Eesti elanike sissetulek üks Euroopa Liidu madalaimaid,» tõdeb Kask.

Kasutades Alessio Fusco, Anne-Catherine Guio ja Eric Marlieri ettekannet «Income Poverty and material Deprivation in European Countries» kirjutab Urve Kask millest tunneb Euroopa Liidu riikides vaesuses elav elanik kõige enam puudust ehk millest ta tunneb end olevat ilma jäetud.

Selgub, et Eesti elanik tunneb kõige suuremat puudust puhkusest välismaal. Sellest ilmajäetust tunnistas ligi 60 protsenti elanikkonnast. Üle 50 protsendi piiri ületajaid oli ka teiste riikide seas. Samas Soome, Hollandi, Rootsi, Luksemburgi ja Taani elanikud puhkusest välismaal puudust ei tundnud ja see oli ilmajäetuse puhul kõige väiksema osatähtsusega.

Teise olulise ilmajäetusena nimetasid elanikud hakkama saamist ootamatute kulutustega. Eestis tunnistas veidi rohkem kui viiendik elanikkonnast, et neil pole ootamatute kulutuste korral vajaminevat raha. Tegemist on Euroopa Liidu keskmise näitajaga, sest sarnane olukord oli ka Belgia, Hollandi ja Luksemburgi elanike seas. Kõige rohkem tunnistasid probleeme ootamatute kulutusega hakkama saamisel Küprose, Sloveenia, Slovakkia, Poola, Läti ja Ungari elanikud.

Eestis tunneb 21 protsenti elanikkonnast puudust sõiduautost. Eesti puhul on see ilmajäetus üks kõrgemaid, seda ületavad vaid Ungari, Slovakkia ja Läti. Enamikus liikmesriikides tundis sõiduautost puudust vähem kui 10 protsenti elanikkonnast.

Ilmajäetust uuriti üheksa toote või teenuse puhul: ootamatud kulutused, puhkus võõrsil, võlgade tasumine, liha ostmise võimalus, toa soojas hoidmine, pesumasina, värviteleri, telefoni ja sõiduauto olemasolu. Vaesus ja ilmajäetus ei kata täielikult üksteist, sest asjadest puudust tunneb ka inimene, kes ei tarvitse suhtelises vaesuses elada. Eestis tunneb nn mittevaene puudust ligikaudu ühest eelpoolloetletud tootest või teenusest. 

Statistikaameti andmetel Eestis elas 2007. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni.