Itaallased võtsid euro kõrval käibele oma raha

Niisugused näevad välja mitmel pool Itaalias kasutatavad sooduskupongid. Nende eesmärk pole päris raha asendada, vaid sellele uut väärtust lisada. Foto: Ülle Toode

Ajal, mil Eesti üritab eurole üle minna, loodavad itaallased majandussurutise tingimustes kohalikku väiketootmist toetada oma raha kasutuselevõtuga.

Kui itaallastelt küsida, mis on ŠCEC, kehitab enamik nõutult õlgu. Bolognas arvuti riistvara müüv ettevõtja Marcello Rossi teatab aga rahulolevalt: «ŠCEC on Šolidarietà ChE Cammina,» ja võtab taskust välja raha meenutavad värvilised paberid.

Rossi, kes on ka ühingu Arcipelago ŠCEC (ŠCECi Saarestik) Emilia Romagna maakonna keskuse president, selgitab, et ŠCEC on n-ö sooduskupong, mille eesmärk pole raha asendada, vaid seda täiendada.

«See toimib kliendikaardi põhimõttel,» räägib ta. «Meie otsustasime sellele anda n-ö mänguraha vormi, selgitamaks inimestele, et värvilisel paberil, millele on trükitud number ja pilt, ei ole iseenesest mingit väärtust, nagu ka paberrahal. Väärtus on inimese tööl.»

Erinevad seadused

Eri riikides kehtivad alternatiivsete maksevahendite kohta erinevad seadused. Itaalias võivad nii eraisikud kui firmad toodete ja teenuste eest maksta ka sooduskupongides.

ŠCECi ei saa raha vastu vahetada. Ühing Arcipelago jagab neid kõigile soovijatele niisama. Iga eraisik või ettevõtja, kes ühinguga liitub, saab sealt soovitud koguse sooduskuponge ja liitub nii ŠCECi nn saartega, kes üle Itaalia koostööd teevad.

Tootja või teenuse pakkuja saab ise otsustada, kui suure osa kauba või teenuse hinnast saab klient ŠCECis maksta. Ettevõtjad saavad ka osa palka neis sooduskupongides maksta ning kaupmees nende eest soovi korral osa kaubast sisse osta. Rossi räägib, et näiteks tema kaupluses saab kümme protsenti toote hinnast ŠCECis tasuda.

Nendest soodustalongidest on Itaalias saanud teisiti mõtlevate inimeste seas populaarne maksevahend. See annab märku, et inimene, kellel need rahakotis on, toetab oma piirkonna tootjaid ja tooteid. Ta ostab nende eest nn ŠCECi ühinguga liitunud omakandi taluniku aedvilja ja piima või oma tänava pagari küpsetatud leiba.

Samas käib ta fotograafi juures, kellelt ŠCECi eest tillukese allahindluse saab. Fotograaf ja talunik jälle lähevad võib-olla sööma restorani, kus nad ŠCECi eest esiteks allahindluse saavad, kuid samas teavad ka, et toit on pärit kodukandist.

Muudavad mõtteviisi

See ongi ŠCECi Saarestiku ühingu mõte – tekivad n-ö kohalikud saarekesed, kus tänu alternatiivrahale saavad väikeettevõtjad pakkuda rohkem töökohti, tarbija saab tillukese allahindluse ja keskkonnahoiu mõttes kehtib kaupade transpordi puhul nn nullkilomeetri reegel. See kõik on Rossi arvates eriti kasulik praegusel majandussurutise ajal.

ŠCEC on aga midagi palju enamat kui värviline paberitükk. Rossi sõnul on selle taga terve filosoofia, millega muuta tänapäeva läänemaailma inimese väärtushinnanguid ja tarbimiskultuuri. Samas juhtida tähelepanu ka sellele, et mitte ühiskond ja poliitika ei pea sõltuma majandushuvidest, vaid majandus peaks teenima ennekõike inimesi ja tagama, et nende kogukond tervelt toimiks.

Rossi sõnul on aina rohkem neid, kes mõistavad, kui oluline on, et üksikisik hakkab mõtlema kogukonna tasandil: «Kui mu kogukonnal läheb hästi, läheb ka minul hästi!»

Mis on ŠCEC?

•    Assotsiatsiooni Arcipelago (ŠCEC) kohalikku nn alternatiivraha kasutavaid ettevõtjaid ja eraisikuid ühendav ühing sündis 2005. aastal.

•    Praeguseks on ühendusel oma keskused Itaalia kõigis 20 maakonnas, neist 11 tegutseb aktiivselt.

•    ŠCECi Saarestiku ühinguga on liitunud ligi 10 000 peret ja 4000 ettevõtjat üle Itaalia.