Üleujutuse korral tuleb vesi kiirustamata välja pumbata

Paljudes Eesti asulates on kevadsula tegutsenud nõnda, et keldritest vee väljasaamiseks tuleb pump appi võtta. Foto: Karli Saul

Kui vesi on majja tunginud ja näiteks keldri üle ujutanud, tuleb see kõigepealt kiirustamata välja pumbata, sest vastasel juhul võib ohtu seada kogu hoone püstipüsimise.

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuse juhataja professor Urve Kallavuse sõnul tuleb vett välja pumpama asuda alles siis, kui vesi on maja ümbert läinud.

«Pinnasesse jääb muidugi vesi, sellepärast ei tohi ka nii ruttu välja pumbata,» märkis ta ning lisas, et vastasel juhul pressib vesi kohinal kohe seina vahelt uuesti sisse.

Teine põhjus, miks pumpamisega kiirustada ei tohiks, on aga see, et vesi võib olla jõudnud üleujutuse ajal ka vundamenti õõnestada ning kui see keldrist silmapilkselt näiteks tsisternautoga välja pumbata, võib maja liikuma ja vundament vajuma hakata.

Päästeameti pressiesindaja Rain Porss osutas ka sellele, et kui vesi on keldrisse tunginud, tuleb jälgida, et see ei ohustaks elektrisüsteemi. Keldrikorrusel elavatel inimestel soovitas ta aga üleujutuse ennetamiseks aknad tihendada ja akende ette näiteks liivakotid laduda.

Päästjad tulevad keldreid veest tühjaks pumpama vaid siis, kui inimeste elu ja tervis on ohus. «Kui on üksik vanem inimene, kes ei saa enam kodust välja, kuna vett on lihtsalt nii palju, siis loomulikult läheme appi,» tõi Porss näiteks.

Rentida või osta

Ise vee välja pumpamiseks on mitu varianti – kas tellida valmisteenus, osta veepump või siis rentida see näiteks päevaks või paariks. Kallavuse sõnul on väikese maja puhul mõistlikum ise pump osta või rentida.

Pumpade hinnad jäävad näiteks K-Rauta kauplustes 500 ja 4500 krooni vahele, millele lisanduvad mõnesajakroonised voolikud ja klambrid. Rendihinnad jäävad suuremates ehitustööriistade rendifirmades 200 krooni ligi ööpäeva kohta. Paagiga auto tellimine on juba märksa kallim, makstes 500–1200 krooni tunnis.

Märjad esemed kuivaks

Kui vesi on keldrist välja pumbatud, võib Kallavuse sõnul juhtuda, et järgmisel päeval tuleb toimingut korrata. Seejärel tuleb aga kontrollida, ega seintesse ole tekkinud pragusid, ja kui on, pöörduda ehituseksperdi poole, et saada hinnangut, kas maja jääb püsti. «Eriti liikuvatel pinnastel on see tõsine küsimus,» rääkis Kallavus.

Seejärel tuleb hakata vaatama, mis on märjaks saanud ning kas kõik need asjad, mis on märjaks saanud, on kuivatatavad. «Sest hallituskahjustus kohe pärast vee lahkumist ei tule, eriti keldris, kus on jahe,» tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Märjad asjad tuleb Kallavuse sõnul kindlasti keldrist välja viia – eriti küttepuud, paberikraam ja mööbel. Kuivatamiseks võib aga ehitada kilest kasvuhoone. Kiiresti ei tasu aga midagi kuivatada, sest siis võivad asjad katki minna.

Keldrist niiskuse likvideerimiseks tuleb seejärel kasutada õhukuivateid või puhureid, kuid kindlasti peab jälgima, et elektriseade oleks mõeldud spetsiaalselt niisketes ruumides kasutamiseks.

Abivahendid

Veepumba rent

•    Cramo 204 kr/päev + tühjendusvoolik 3 kr/meeter

•    Ramirent 156 kr/päev + tühjendusvoolik 3–4 kr/meeter

Vee väljapumpamisteenus

•    Toruabi 1200 kr/tund, mis on ka miinimumtasu, väljaspool Tallinna lisandub väljasõidutasu 10,8 kr kilomeetri kohta

•    Multivara 480 kr/tund, vajadusel survepesu 1200 kr/tund

Allikas: PM