Viimsi valla ja iseenda kaitseks

Urmas Arumäe. Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe loos «Viimsi on elanud aastaid üle jõu» ütles rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu ees Viimsi valla suure võlakoormaga seotud küsimustele vastates, et vald on juba aastaid üle jõu elanud ja et süüdi on selles Viimsi endine vallavanem Urmas Arumäe, millega ei saa ma aga nõustuda.

Pean siiralt tunnistama, et olen pettunud ministri teadmistes või ettekujutustes selle kohta, kuidas vald toimib ja kuidas seda juhitakse. Kui vallavanem tõesti nii kõva mees oleks ja kõike ise otsustaks ja teeks, siis võiks ju volikogud ja vallavalitsused laiali saata.

Tegelikkuses on aga asjad teisiti. Viimsi kontekstis on tõde selles, et 2005. aasta lõpust 2008. aasta augustini, mil ma vallavanema ametist tagasi astusin, juhtis valda IRLi koalitsioon, eesotsas koalitsiooni esinaise Mari-Ann Kelamiga. Sellest ajast edasi kuni tänaseni on võimul samuti IRLi juhitud koalitsioon.

Mulle ei meenu küll ühtegi olulist otsust, mida ma vallavanemana oleks teinud ilma koalitsiooniga kooskõlastamata. Samas võiks ka minister teada, et otsused, mis puudutavad vallale kohustuste võtmist (laen, pikaajalised üürilepingud jt), ei ole üldse vallavanema otsustuspädevuses - neid saab teha vaid volikogu.

Volikogul ongi seaduse alusel õigus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Volikogu otsustab kohaliku elu küsimused iseseisvalt ja lõplikult. Seda on üsna selgelt rõhutanud riigikohtu üldkogu oma 16. märtsi 2010. aasta otsuses.

Selle asemel, et süüdistada eksvallavanemat avalikult väidetavas seaduserikkumises, tulnuks ministril õiguskuuleka kodanikuna kahtluse korral pöörduda õiguskaitseorganite poole. Vastasel juhul tuleb ministri käitumist nimetada alusetuks laimu levitamiseks. Tegelikult aga tuleb teemasse suhtuda kui Viimsi valla ammusesse sisepoliitilisse probleemi IRLi ja Reformierakonna vahel, mis on juba aastaid seal IRLi poolt opositsiooni tõrjutud.

Kui olin vallavanemaks valitud, sain teada et vallas puudus finantsplaneerimine pikema aja peale kui üks eelarveaasta. Selgus ka selline uskumatu asi, et vallal puudus raamatupidamise siseeeskiri. See ei seganud võtta vallale märkimisväärseid kohustusi. See kõik sai toimuda siis, kui valda juhtisid minister Ligi erakonnakaaslased.

Lõin finantsjuhi ametikoha ja palkasin sellele tippspetsialisti, kelle abil korra majja lõime ja kes on valla ametnike ning ka erinevate valla poliitiliste jõudude silmis tänaseni usaldusväärne, jätkates oma ametis. Seega aastast 2006 hakati Viimsi valda juhtima ka finantsmajanduslikult ja see on ennast igati õigustanud.

Viimsis ei tekkinud võlakoormus, mis tõepoolest ulatub mitu korda üle seaduses lubatud piiri, mis on 60 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarveaasta puhastuludest, mitte seetõttu, et IRLi juhitud volikogu koalitsioon hakanuks vallale hirmsasti kohustusi võtma.

Tegelikult muutis rahandusministeerium aruandlussüsteemi ja hakkas nõudma valla tütaräriühingute kohustuste kajastamist valla eelarves ja aruannetes. Rõhutagem, et seaduslik alus selliseks ministeeriumi nõudeks puudub tänaseni. Siit ka küsimus, kas minister Ligi mitte ise ei vilista seaduse regulatsioonidele».

Nii tuli muuhulgas Ligi erakonnakaaslaste poolt valla äriühingute kaudu teostatud skeemide tulemusel rajatud (ehituse lõpp jäi küll minu juhitava vallavalitsuse kaela) uue ja uhke koolimajaga seonduvad kohustused üles võtta valla bilansis. Sama juhtus ka varem kavandatud, kuid minu ajal ehitatud Randvere lasteaiaga ja mitme teise vallale vajaliku objektidega.

Täites volikogu koalitsiooni otsuseid, kirjutasin ma alla ka palju kära tekitanud Karulaugu lasteaed-algkooli lepingutele, ehkki nende lepingute läbirääkimiste ja tingimuste kokkuleppimise juurde vallavalitsust ei kutsutud. Jäme ots oli volikogu, täpsemalt aga IRLi nimekirja poliitikute käes.

Vaatamata sellele, millise skeemi läbi ja kuidas ning kelle vahel läbiräägituna üks või teine objekt Viimsisse on tekkinud, olen ma seisukohal, et neid oli ja on Viimsile vaja ja vallarahvas on nende eest tänulik. Kui nende objektide sünnilooga seoses oleks olnud võimalik kellelegi esitada süüdistus, siis tulnuks seda juba ammu teha. Kui tõendeid ei ole, on lubamatu niisama lahmida. Sellega tehakse kahju esmajärjekorras viimsilastele.

Tuleks kasuks, kui ka riigijuhid teadvustaks endale omavalitsusüksuste olemust ja ülesandeid, mitte ei käsitleks omavalitsusüksusi kui tüütut eelarverida. Minister Ligi on jätnud targu enda teada selle fakti, et Viimsi vald ei ole kordagi jäänud oma kohustuste täitmisel hätta.

Kuigi kohustused on suured, on valda kehtestatud raamides mõistlikult juhitud ja kõik kohustused on täidetud. See kõneleb aga sellest, et seadusesse kirjutatud 60 protsenti on ei-tea-kust võetud ja selle võiks üldse kõrvale jätta. Palju olulisem on just teine piirang, mille kohaselt ei tohi tagasimakstavate kohustuste kogusumma eelarveaastal ületada 20 protsenti eelarveaastaks kavandatud eelarve puhastuludest.

Viimsi näide, kus 60 protsenti on mitu korda lõhki, aga probleeme kohustuste täitmisega ei ole, kinnitab, et sellist lähenemist võiks tõsiselt arutada.

See, mis erakonda keegi kuulub, ei ole minister Ligi asi. Eestis kui õigusriigis peaks kehtima põhiseaduse § 12 sätestatud diskrimineerimiskeeld.