Euro päästab laenajad pankade valuutatrikist

Euro paberrahad. Foto: Mati Hiis / SL Õhtuleht.

Kui Eestil õnnestub järgmisest aastast eurole üle minna, pääsevad tuhanded laenu võtnud inimesed kommertspankade valuutatrikitamistest.

Enamik pankade antud kodulaenudest on eurolaenud. Iga kuu konverteerivad Swedbank ja SEB inimese kontolt laenusumma kommertskursiga eurodeks, teenides tehingult kasumit. Arvestades, et ainuüksi buumi ajal võttis laenu ligi 150 000 leibkonda ning praeguseks on laenujääk üle 95 miljardi krooni, koguneb märkimisväärne summa. Tarbijakaitse on arvutanud, et pankade peale kokku võib kasum aastas olla 20 miljonit krooni.

Selle tasumisest võivad inimesed eurole üleminekuga pääseda. Kui palju pankadel seetõttu konkreetselt raha saamata jääb, ei taha pangaesindajad tunnistada. «Eurole üleminekuga kaasnevad mõistagi kulud kõigi turuosaliste jaoks, kuid seda tasakaalustab see, et tegemist on kogu Eesti jaoks olulise projektiga,» põikles Swedbanki pressiesindaja küsimusele vastamisest kõrvale.

SEB esialgse hinnangu kohaselt on euroga seotud tulude vähenemine samas suurusjärgus euroga seotud kulude kahanemisega. «Seega eurole üleminek panga finantstulemust oluliselt ei mõjuta,» märkis panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu. «Pigem on sellel pikaajaliselt positiivne mõju.»

Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur märkis, et panga kontorivõrgu igapäevatoimingutest moodustab valuutavahetus alla kahe protsendi ja seega mõjutab eurole üleminek Sampo sissetulekuid marginaalselt.

Valusaima löögi saavad tõenäoliselt valuutavahetusfirmad, nagu näiteks Tavid. Ettevõtte juht Kuno Rääk ei hakanud kahjusid ennustama. «Olen üsna veendunud, et meie valuutavahetuse mahud Eestis vähenevad,» ütles ta. Ning lisas, et kuna Tavid tegutseb viies riigis, saadakse kasum sealt, kus euro veel käibele ei tule.