Siiliraport. Pole veel nähtud

Mädarõigas Foto: Kiskjasiil

Ei, siile ma pole veel näinud, nemad ilmuvadki hiljem välja, kui põõsad on lehes ja saab aedapidi kompostihunnikuni nahistada (siilid ärkavad väidetavalt aprilli lõpus). Ma lihtsalt nihelen. Seesmiselt.

Lumi sulas ära ja aed kannatab nii palju käia, et sain talvitumised üle vaadata. Siberi mägimoon on tekitanud leherosetid, ilmselt lume all. Need on jõulised ja paksud. Praegu ongi kõige lihtsam nad ühte paika koguda, saab võtta ühe pallina, juur pole veel pikaks veninud, taim ei murdu.

Mustikal on kolm punga, nojah, ja kolm vart ka. Nurmenukk ja kurerehad on esimesed rohelised kasvud välja ajanud. Metsa- ja niidulilled ongi tugevamad. Nendega saab võistelda vast ainult kitsekakar ja sarvkannike. Pehmeleheline kortsleht on ka esimesed kortsud roheliseks ajanud. Neid on mul kaks pesa ja nad on minu eelmise aasta uustulnukad. Ma olen ilmselt liiga palju pilte vaadanud, kus nad peenraid ääristavad. Kortslehed ja kurerehad. Peaaegu nagu roosid ja lavendlid.

Akna peal käib kõik hoopis kiiremini. Lobeeliad on ennast ilmutanud :) Plaanin neid mitte pikeerida, nagu mulle soovitati (siinkohal tänud). Rukolaga oleks äärepealt nihu läinud - unustasin hommikul kasta ja õhtul leidsin minestanud taimed. Nüüdseks kastetud ja päästetud.
Päästmise alla käib ka impulsiivne väljaminek, nimelt ostsin kaks miniroosi, mis olid suures poes suremas, tumepunase ja roosa, lavendlitele seltsiks. Tegelikult ma roose ei kasvata ja tegelikult on vist lavendlid roosidele seltsiks, et kahjureid peletada. Võib olla mõjub see nii, et ilma lavendlita oleks neid veel rohkem?

Akna-redistel on juba väga kitsas. Esimese kevadkülvi tegin ka. Eile. Redised, lihtsalt peenrasse, sest igal kevadel jään ma sellega hiljaks ja ajastan kasvuaja kuumalainele. Siis saan ohtralt pealseid.
Vaatasin üle igat sorti kaanega suuremad plastkarbid, kasvuhoone asendamiseks, lähevad varsti käiku. Nihelemine annab tasapisi järgi ja varsti asendub see hullupööra kiire ajaga, kus ööpäevas võiks rohkem tunde olla. Viimane aeg oleks välja otsida eelmise suve aiapildid ja meelde tuletada, mida kavatsesin ümber teha ja kuidas see kõik kuu kaks hiljem välja nägi.

Pildistasin mädarõigast, minu kärsitus võrdub tema kasvujõuga, see on selgelt hoomatav.

Kiskjasiili blogi asub siin.