/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/05/13/178575t1h1db0.jpg)
Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi hinnangul võib pankade paroolikaartidega kasutatavate e-teenuste hulk tulevikus vähenema hakata.
Paroolikaardiga kasutatavate e-teenuste hulk võib väheneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi täna ei ole pangad plaaninud korduvkasutusega paroolikaartidega autentimisteenust lõpetada, võib juhtuda, et e-teenuste pakkujad hakkavad piirama teenuste hulka, mida paroolikaardiga autentimisteenuse kasutaja võrreldes kõrge turvalisusega autentimisteenuse kasutajaga tarbida saab,» rääkis ta BNS-ile.
Talihärmi sõnul on ühekordsed paroolikaardid turvalisuse seisukohast «tõepoolest moraalselt vananenud autentimisvahendiks».
Paroolikaardile on pakkuda mitmeid turvalisemaid ja ka mugavamaid alternatiive nagu ID-kaart, mobiil-ID ja PIN-kalkulaator, märkis ta, lisades, et pangad on paroolikaardiga seotud riske internetipanganduses maandanud limiitide kehtestamisega.
«Madala turvalisusega autentimisvahenditega seotud riskidele on juhitud ka e-teenuste partnerite tähelepanu,» lausus ta.
SEB Panga e-tehnoloogia divisjoni juht Tammo Otsasoo ütles BNS-ile, et paroolikaartide kasutamine väheneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. Tema sõnul on ühel hetkel kriitilisel massil inimestel olemas ID-kaardi või mobiil-ID kasutamise vilumus ja seejärel saavad nad siseneda erinevatesse e-teenustesse ka ilma panga vahenduseta.
«Seega pankade roll identifitseerimisteenuse pakkujana on ajas vähenev, kuna riigi loodud lahendused ID-kaardi näol on konkurentsivõimelisemad,» lausus Otsasoo. Tema hinnangul on paroolikaardid 10 aasta pärast tõenäoliselt ajalugu.
Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles BNS-ile, et paroolikaartide kasutamine langeb ja teiste turvalisemate vahendite kasutamine kasvab.
Kui inimesed kasutavad ID-kaarti või mobiil-ID-d, siis puudub tema sõnul ka otsene vajadus end läbi panga identifitseerida ja e-teenustesse saab siseneda otse.
«Me näeme sellise trendi taga Eesti e-teenuste kiiret arengut,» rääkis ta. «Kui veel aastate eest oli mugavaim tee riigini läbi panga, siis nüüd, kui riigil endal on see võimekus olemas, on olukord ka muutunud.»
Sampo Panga elektroonilise panganduse valdkonnajuht Kerly Tosvel ütles BNS-ile, et Sampos on praegu kasutusel nii korduvkasutusega kui ka ühekordsete koodidega koodikaardid.
Tema sõnul on korduvkasutusega koodikaartide kasutamise otstarbekus päevalimiidi kehtestamise tõttu ajas järjest vähenenud ja pank kavatseb nende kasutamise selle aasta teises pooles lõpetada.
«Samas aga pakub Sampo Pank oma klientidele võimalust kasutada ühekordsete koodidega koodikaarte, mille puhul saab klient ise määrata endale sobiva päevalimiidi ning mis on panga hinnangul ka oma olemuselt oluliselt turvalisemad korduvkasutusega koodikaartidest,» rääkis Tosvel.
Ta lisas, et riigi e-teenused jäävad endiselt ligipääsetavaks kõigile panga klientidele.
Nordea Pank Eesti jaepanganduse juhi Olavi Pakkoneni sõnul kasutab Nordea korduvkasutusega koodikaartidest turvalisemaid ühekordseid paroolikaarte.
«Seetõttu ei näe me hetkel põhjust piirata meie partnerite e-keskkondadesse sisenemist läbi Nordea internetipanga,» ütles ta.