Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/22/167003t1h9c07.jpg)
Ameerika pangad kinkisid iseendile mullu «jõulukapitali» nime all tuntud raamatupidamisnipi abil 2,5 miljardit dollarit, kirjutades kasumisse odavmüügist saadud varasid.
SNL Financiali andmetel kajastati möödunud aastal sellisel viisil kasumina enam kui pooled kokkuvarisenud pankade ostudest.
Mõnede pankade jaoks kujutasid seda laadi tulud lõviosa nende mullusest sissetulekust.
Möödunud nädalal selgus, et juhtivad pangandusregulaatorid arutavad parasjagu, kuidas taolist kasumikajastamist pankade puhul piirata ja millised reeglid kehtestada, ütlesid olukorraga tuttavad allikad.
«Regulaatorid üritavad tuua selgust küsimuses, mis on reaalkapital ja mis on raamatupidamiskapital,» ütles üks sarnaste tehingute kallal töötanud isik.
Normaalsete pankade ülevõtmiste puhul makstakse üle turuhinna ning kantakse vahe bilanssi maineväärtuse ehk firmaväärtuse alla, mis aja jooksul kuludesse kirjutatakse.
Pankrotis pankasid ostes on kõik vastupidi. Varad ostetakse alla turuväärtust ning ostja kirjutab vahe kasumisse - seda nimetatakse negatiivseks firmaväärtuseks. Siit ka kapitalikasv.
Tänu möödunud aastal raamatupidamisreeglitesse tehtud muudatustele on nüüd esmakordselt tegemist olukorraga, kus sellised tulud - mis juba jõulukapitaliks on jõutud ristida - otsekohe sissetulekuna kajastuvad. Enne muutust oleks tulud kandunud bilanssi ettelaekunud tulu lahtrisse.
Tulemuseks oli, et 75st selliseid tehinguid teinud pangast võisid 13 protsenti hoobelda oluliselt suurenenud sissetulekutega.
Kõige ilmekamalt tuli see esile Texase panga United Central Banki puhul, kes pani pankrotistunud Illinois' panga Mutual Banki ostes kirja 271 miljonit dollarit jõulukapitali. Mis moodustas 85 protsenti nende põhitegevustulust ning 96 protsenti sisetulekutest.
Fakt, et regulaatorid reeglite kallale on asunud, annab kindlasti märku sellest, et finantssüsteem on nende hinnangul juba piisavalt kosunud. Samas ei pruugi uppunud pankadele seejärel eriti ostjaid leiduda.
«Kes neid siis enam tahab?» ütles pankadele spetsialiseerunud advokaadibüroo White & Case'i partner Ernest Patrikis.