Päevatoimetaja:
Sander Silm

Samost: kuni hüvitist makstakse, ei tahagi töötud tööle minna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sandra Maasalu
Copy
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ajakirjanik Anvar Samost ennustab, et töötus hakkab Eestis kiiresti kahanema aasta teisel poolel, sest siis lõpeb paljudel inimestel töötutoetus ja neil tekib motivatsioon tööle minna.

«Paljud inimesed eelistavadki praegu olla ametlikult töötud, isegi kui nad faktiliselt seda pole,» rääkis Anvar Samost tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis». Samost tegi selle tähelepaneku enda sõnul oma töötuna registreeritud tuttavatega vesteldes.

«Ma kujutan ette, et on päris märkimisväärne osa töötutest, kes saaksid endale kergelt uue töökoha, aga kes ei soovi seda veel vastu võtta või nad valivad,» ütles Samost.

«Ennustan, et töötus hakkab kiiresti vähenema aasta teisel poolel,» lisas ta, tuginedes arvestusel, et siis lõpeb paljudel töötuna regitreeritutel hüvitise saamise periood ja neil tekib motivatsioon töökoht vastu võtta.

Samosti arvates oleks tööpuudus Eestis 1998-2000 olnud veel palju suurem, kui siis oleks kehtinud praegune hüvitiste süsteem.

Ajakirjanik Kalle Muuli ei olnud Samosti väidetega päriselt nõus. «Küllap on seda nähtust ka olemas, et inimene lihtsalt on töötutoetuse najal kodus, aga põhipõhjus, miks töötuse number hakkab vähenema või ei ole enam adekvaatne, on, et töötud ei saa enam töötutoetust,» ütles Muuli. Kauem kui aasta toetuse saajaid on tema sõnul vähe ning kui see periood lõpeb, pole vaja enam kord kuus Töötukassas käia ja inimene kaobki statistikast ära. «Ja tundubki, et numbrid lähevad ilusamaks ja töötus väheneb,» lisas ta.

«Mina arvan, et see on normaalne, kui inimesed kasutavad ära selle raha, mis neile seadusega on ette nähtud,» lisas Muuli. «Töö ei ole mingi kohustus, mida ilmtingimata peab tegema.»

Esimest korda pärast kriisi algust vähenes lõppeva nädala jooksul töötuna arvel olevate isikute arv. Ühtekokku oli 1. aprilli seisuga Eestis arvel 95 086 inimest, mis tähendab, et registreeritud töötute arv vähenes 158 inimese võrra.

Tagasi üles