/nginx/o/2009/10/24/255740t1hc8e1.jpg)
Luksuskaupade tootjad hoiatavad, et Euroopa oskustööliste ja käsitööliste read - kelle teenustest sõltuvad näiteks moe- ja parfümeeriatööstus ning kellafirmad - hõrenevad kiiresti, kuna üha rohkem tööd ostetakse sisse Aasiast.
Euroopa nutab taga oskustöölisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osavate töökäte kadumise probleemi kogunevad eeloleval nädalal arutama kontinendi juhtivad lukskaubanduse organisatsioonid.
Lukskaubandus on üks vähestest tootmisvaldkondadest, kus Euroopa veel maailma tipus püsib. Boston Consulting Groupi andmetel katavad Euroopa brändid 170 miljardi euro suurusest globaalselt lukskaupade turust tervelt 75 protsenti.
Prantsuse, Briti, Itaalia ja Hispaania esinduskodade Comité Colbert', Walpole'i, Fondazione Altagamma ja Foro del Lujo Españoli sõnul on kogu sektor ülimalt killustatud ning vajab - vaatamata Aasia tarbijate üha suuremale nõudmisele Euroopa lukskaupade järele - toetust ja tuge.
Walpole'i aseesimehe ja alliansi pressiesindaja Guy Salteri sõnul valmistab neile suurimat muret oskustöö ja vilumuste allakäik Euroopas.
«Kõik noored tahavad saada disaineriteks, aga midagi oma kätega valmistada ei soovi keegi. Me tahaksime seda trendi muuta ning oskused ja meisterlikkuse taas ausse tõsta.,» ütles ta.
Kõrged tööjõukulud ja veel mõnda aega tagasi tugev olnud euro sundisid firmasid tootmist üha enam Aasiast ja Ida-Euroopast sisse ostma, kuigi tegelikult peaks selliste kaupade kõrget hinda õigustama fakt, et valmistajateks on Prantsuse või Itaalia meistrid ise.
Salteri sõnul on Suurbritanniasse alles jäänud vaid käputäis väikesi töökodasid, kus nahkkotte ja aksessuaare valmistatakse, kuigi alles 50 aastat tagasi oli neid üle 100.
Prantsuse disainer, Agnès B nime all tuntud Agnès Troublé ütles, et Prantsuse maitse ja elegants on rätsepa- ja lukstööstuses väljasuremisohtu sattunud.
Troublé ütles ajalehele Les Echos, et Prantsuse meistrid, kellega ta üle 30 aasta koostööd tegi, on kadunud, kuna kõrged kulud ja teenuste sisseostmine on nad välja tõrjunud. Ta tunnistas, et pooled tema kollektsioonidest valmivad väljaspool Prantsusmaad - Rumeenias, Marokos, Tuneesias ja Hiinas.
On ka firmasid, kes sisseostetud tööga rahul pole olnud. Pariisis baseeruva maailma suurima moekaupade firma LVMH moemaja Céline tõi oma valmisriiete tootmise mullu Hiinast Prantsusmaale tagasi.
Copyright The Financial Times Limited 2010