Märt Ots: elektriturg avaneb. Kes võidab?

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Foto: Toomas Huik

Elektrituru osaline avanemine tähendab paljudele suurematele tarbijatele olulist hinnatõusu ja tekitab küsimusi.

Viimastel nädalatel on palju küsitud, kes peab 1. aprillist elektrit vabaturu hinnaga ostma, milline tarbija on vabatarbija ning milline mitte. Kuni 1. aprillini oli kõikidel tarbijatel õigus osta elektrienergiat konkurentsiametis kooskõlastatud hinnaga.

Edaspidi peavad need kliendid, kes tarbivad aasta jooksul elektrit üle 2 GWh, ostma seda turuhinna alusel. Seega ei puuduta uued hinnad ei kodutarbijaid ega ka äriettevõtteid, kelle tarbimismaht jääb väiksemaks kui 2 GWh.

Mis puudutab turu avamist, siis võib lõpmatult arutleda teemal, kas on parem hinda reguleerida või lasta sel kujuneda vaba turu tingimustes. Fakt on, et elektrivõrkude osas pole tarbijal valikut, mistõttu selles valdkonnas säilib hinnaregulatsioon ka tulevikus.

Pool tarbija elektrihinnast on võrguteenus ja seda turu avamine ei puuduta. Elektri tootmise osas aga on võimalik konkurents. Vaba turumajandus eeldab, et nii kujunevad parim hind ja parim kvaliteet.

Elektriturgu mõjutab ka Euroopa Liidu ühtne poliitika, mida Eesti kui liikmesriik on kohustatud järgima. Euroopa Liidu liitumislepingu järgi on Eestil elektrituru avamise osas veel üleminekuperiood.

Avamise oleks võinud paar aastat edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui 1. jaanuarini 2013. Liiati pole selge, kas Eesti kui avatud turumajandusega riik üldse otsiks võimalusi, et vabaturust loobuda. Kaalukas argument vabaturu poolt on turu järkjärguline avamine: esimese etapi kogemusi arvestatakse järgmiste sammude kavandamisel.

Veel üks põhjus, miks otsustati elektrituru osalise avamise kasuks juba 2010. aastal, on Euroopa Liidu säte, et uute naaberriikide ühenduste väljaehitamist toetatakse ainult siis, kui need riigid hakkavad oma turge avama. Kõigile on selge, et lisanduv Soome elektrikaabel on meile nii poliitika kui tarnekindluse seisukohalt oluline ja 100 miljonit eurot Euroopa Liidult lubab ka võrgutasusid tublisti kokku hoida. Eeltingimus, et Soome-Eesti elektriühendus ELi toetust väärivate projektide nimekirja lülitatakse, on just turu osaline avamine.

Tulles tagasi artikli alguse juurde, peavad vabatarbijad 1. aprillist ostma elektrit turuhinnaga. Mida tarbijale selles olukorras soovitada? Esiteks tuleb kontrollida, kas ollakse ikka vaba- ja mitte väiketarbija. Suures turu avamise tuhinas on mitmed väiketarbijad kogemata vabatarbijate hulka loetud. Juttu on eelkõige nendest tarbijatest, kes saavad elektrit mõnele teisele omanikule kuuluva alajaama kaudu.

Vabatarbijal tasub kindlasti küsida konkureerivaid pakkumisi. Juba praegu on turul lisaks Eesti Energiale mitmeid elektrimüüjaid, kes püüavad vabaturu kliente endale saada ning võivad nende võitmiseks pakkuda soodsaid tingimusi. Koos turu avamisega alustab Tallinnas ka elektribörs. Kui eri pakkumised küsitud, tuleb võrrelda, kui kõrgeks kujuneb hind, kui osta elektrit fikseeritud hinnaga või börsihinna alusel. Seega soovitaks jälgida elektribörsil toimuvat.

Kahtlemata peaks mõtlema, kui pikaks ajaks lepingud sõlmida, st hindu fikseerida. Fikseeritud hinna eelis on kindel teadmine, milliseks elektri hind lepingu perioodil kujuneb. Puudus on aga see, et fikseeritud hind ei pruugi kattuda börsihinnaga: tarbija võib nii võita kui ka kaotada. Börsihinnaga ostes võib kindel olla, et ostetav kaup, s.o elekter, vastab just turuhinnale. Miinus on, et hind võib lõppkokkuvõttes eeldatust kallim olla.

Vaatamata hinnaregulatsiooni kadumisele jääb turujärelevalve ka edaspidi konkurentsiameti pädevusse. Konkurentsiamet seisab ka tulevikus selle eest, et turul oleks vaba ja õiglane konkurents.