Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: miks ehitati elektriautode laadimispunktid bensiinijaamadesse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Kiirlaadimispunkt.
Kiirlaadimispunkt. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Tankla on iseenesest ohuallikas. Kas elektriautode laadimiskohtade paigutamine bensiinijaamadesse on ikka ohutu? Ehkki elektriauto ei ole ohtlikum kui sisepõlemismootoriga sõiduk, on ikkagi autoomanik see, kes vastutab laadimise režiimis ohutuse eest ja peab järgima kindlaid juhiseid. Lisaks peab olema korras laadimiskoha elektrisüsteem. Inimlikke eksimusi juhtub, milleks panna kaks võimalikku ohuallikat kõrvuti,» kirjutas Tarbija24 lugeja.

Vastab KredEx kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste.

Kiirlaadijate paigaldamisel lähtuti Eesti Vabariigis kehtivatest standarditest, seadustest, õigusaktidest ja juhenditest. Kiirlaadimisseadmed vastavad elektriohutusseaduse nõuetele.

Kiirlaadijate juures on arvestatud on kõikvõimalike ohtude minimiseerimisega. Nii lülitub kiirlaadijast otsasõidu korral automaatselt elekter välja ning samuti puudub pistikust elekter kui autot ei ole ühendatud jne.

Tagasi üles