/nginx/o/2013/10/14/2542740t1h4d01.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on pangandusliit Euroopa suur reform, mis toetab tõhusa finantssüsteemi loomist.
Ligi: pangandusliit on Euroopa suur reform
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL-i rahandusministrid kinnitasid täna Luksemburgis Euroopa ühtse pangandusjärelevalve määrused ning arutasid pangandusliidu loomise järgmisi etappe ja majanduspoliitika koordineerimise küsimusi.
Määruste põhjal käivituv ühtne järelevalve Euroopa Keskpanga juures on keskne eeldus tõhusa Euroopa pangandusturu toimimisele, märkis rahandusministeerium oma teates.
«Pangandusliit on Euroopa suur reform, mis toetab tõhusa finantssüsteemi loomist, ühtlustab kriiside ennetamise ja lahendamise reegleid ning säästab maksumaksja raha,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
«Enne pangandusliidu esimese samba, ühtse järelevalve käivitumist järgmisel aastal viib Euroopa Keskpank läbi stresstestid, et selgitada välja kitsaskohad ja tagada nende lahendamine. Selleks peaks olema paigas ka pankade kapitalivajaduste katmine,» selgitas rahandusminister.
Pangandusliidu järgmine samm, kriisilahendusmehhanism määratleb, kes hakkab tulevikus tegema otsuseid probleemse panga saneerimise või aitamise kohta.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi teeks seda keskne organ. Kriisilahendusmehhanism peaks käivituma 2015. aastal ja liikmesriikide vahel loodetakse kokkuleppele jõuda juba selle aasta lõpus.
Lisaks arutasid rahandusministrid majanduspoliitika koordineerimise küsimusi. Euroopa Komisjon on teinud ettepanekud uute poliitikavaldkondade ja indikaatorite kohta, mida võiks võimalike probleemsete majandusarengute avastamisel ja üldise poliitika koordineerimisel ELis arvestada, et ühenduse konkurentsivõimet ja majandusolukorda parandada ning raskusi ennetada.
Eesti on seisukohal, et eelkõige tuleks kindlustada praeguse süsteemi võimalikult hea rakendamine. «Euroopa riikide reformivajadused ei ole uudis ja valitsused peaksid ammu teadma, mida peaks tegema. Abiks on neil Euroopa Komisjoni soovitused,» kommenteeris Ligi. «Uute indikaatorite otsimine võib hägustada hinnanguid ning anda põhjust kodutööga viivitamiseks.»
Arutelu oli jätk kevadel alanud mõttevahetusele selle üle, milliseid majandusreforme on ELis vaja koordineerida ja jätkub oktoobri lõpu Ülemkogul. Oluline küsimus on, kas praeguste mõõdikute alusel on võimalik õigeaegselt majandusmuutustele reageerida.
Eilsel euroala rahandusministrite kokkusaamisel arutati veel programmiriikide olukorda. Kinnitati Iirimaa programmi eelviimane ülevaatus. Iirimaa ja Hispaania programmid lõppevad 2013. aastaga.
Kreeka programmi ülevaatus jätkub, Portugali programmi kohta on järgmise ülevaatuse kinnitamine plaanis novembris.