Päevatoimetaja:
Sander Silm

Üürileping annab õiguse ka elukoha registreerimiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Omanik ei saa keelata inimesel üüripinda oma elukohaks registreerida.
Omanik ei saa keelata inimesel üüripinda oma elukohaks registreerida. Foto: Toomas Huik

Üürilepingu sõlmimisel annab omanik üürnikule seadusliku õiguse seal korteris elada ning seega on igati korrektne, kui üürnik ka enda elukoha sinna korterisse registreerib, teatab regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

«See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib koha, kuhu ta elama asub ja leping annab seal elamise õiguse. Rahvastikuregistris registreeritaksegi see fakt. Omanik ei saa keelata inimesel rahvastikuregistris seda pinda oma elukohaks registreerida,» ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma alalist elukohta, ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut. Kiisleri sõnul pole mingit eraldi luba või nõusolekut vaja, kui on olemas kehtiv üürileping. Sellele vaatamata on mõistlik, et osapooled teineteist sellistest asjadest teavitavad.

Seaduse järgi on üürnikul, kui ta senisest elukohast välja kolib, kohustus ära muuta ka oma elukoht rahvastikuregistris. «Ega need inimesed ju puu alla lähe, enamasti kolivad nad ikka teise korterisse või majja ja sellest tuleks ka rahvastikuregistrit teavitada,» selgitas Kiisler. Kui üürnik üürilepingu lõppemisel enda andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri osakonnas või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Elukoha andmete alusel korraldatakse valimisi, jagatakse tulumaksu kohalikule omavalitsusele ja pakutakse inimestele avalikke teenuseid. Elukoha registreerimisega tegeleb kohalik omavalitsus. Digitaalselt saab elukohta registreerida riigiportaalis eesti.ee. Korteri või maja omanikule ei kaasne mingeid ohte ega probleeme sellest, kui keegi end üürilepingu alusel tema korterisse registreerinud on.

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit hallatakse ja arendatakse regionaalministri valitsemisalas. Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata eesti.ee keskkonnas.

Tagasi üles