Kas aju võib ka nn kinni kiiluda? Jah, võib küll

Aju võib ülekoormusest ka kinni kiiluda. Foto: SCANPIX

Millegi uue loomine nõuab ajult otsustusvõimet, probleemilahendamise oskust ja loovust. Aju tööst on seega vägagi põhjust lugu pidada, kirjutatakse Novi arengukeskuse blogis.

Siin on 5 vastust olulistele aju heaolu puudutavatele küsimustele:

Millistes tingimustes saab aju kõige paremini töötada?
Aju armastab ülesandeid ja mõtlemist, kuidas oma tööd teha paremini, innukamalt või turvalisemalt. Aju vajab aga ka taastumist ja puhkust. Seetõttu peab tööpäeval pidama pause.
Suur mõju on keskkonnal. Aju on täis ideid, aga need pääsevad teadvusesse vaid positiivses ja toetavas õhkkonnas. Kiirustamise tunne ja negatiivsus on kergesti nakkavad. Kritiseerivas õhkkonnas ei suuda keegi anda oma parimat.

Kui mitu asja suudab inimene korraga hallata?
Varasemalt arvati, et inimene suudab mõttes tegeleda korraga maksimaalselt seitsme asjaga. Viimase aja uuringute kohaselt aga on ajus ruumi vaid viiele asjale üheaegselt. Mida tuttavam on teema, seda suuremaid tervikuid suudame hoomata. Vanusega tuleb selliseid tervikuid juurde. Vahelesegamised ja teiste asjadega tegelemised tekitavad unustamisi.
 
Kuidas mõjutavad aju tööd kiire tempo ja stress?
Tekib kärsitus, kitsas vaatenurk, lisanduvad vead. Kiiretel aegadel oleme efektiivsed aga rumalad, rahulikel aeglasemad aga märksa targemad. Tempo ja stress kuuluvad elu juurde, aga neist peab suutma ka taastuda. Kui need pikalt kestavad, siis on sellel aju vanandav ja kulutav mõju.
 
Kas aju võib ülekoormusest nö kinni kiiluda?
Võib ja tihti nii juhtubki. Nii võib minna, kui töötada suurel kiirusel, samas peab palju meeles pidama ja uut õppima. Ühtäkki märkad, et ei mäleta enam ühte lihtsat ja teada-tuntud asja. See võib mõjuda hirmutavalt. Sageli on põhjus selles, et pole pidanud piisavalt pause, pole vahepeal natuke liigutanud ning ka söömine on ununenud. Lisaks on peas pikk nimekiri tegemata töödest.
Parim on astuda samm tagasi ning mõelda, millised asjad vajavad tegemist ja mis on nende tähtsuse järjekord. Kõike ei saa teha korraga.
 
Milline toit on ajule hea?
See peaks sisaldama piisavalt taimset õli ja kalast pärinevaid rasvu. Need rasvad toimivad aju ehitusmaterjalina ning keha ise neid ei tooda. Eriti on neid vaja õppimise perioodil.
Ajule tervislik toit on ka selline, mis hoiab veresuhkru tasakaalus. Suhkru- ja süsivesikuterikkad toidud tekitavad veresuhkru kõikumisi ja see väljendub ka ajutegevuse ebastabiilsuses. 
Kui vereringe-elundkond ei ole korras, siis aju väsib normaalsest kiiremini ja võib olla haavatavam ajuhaiguste poolt. Seetõttu on mitmekülgne ja tervislik toit aju tervisele väga oluline.