Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Mida maitsvat valmistada toidu ülejääkidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Toidu ülejääke saab edukalt ära kasutada näiteks kotlette valmistades.
Toidu ülejääke saab edukalt ära kasutada näiteks kotlette valmistades. Foto: Toomas Tatar

Põllumajandusministeeriumi Maablogis jagavad asjatundjad soovitusi, kuidas töödelda toidu ülejääke, et vältida toiduraiskamist.

«Kui meil jääb mingil põhjusel toitu üle, näiteks lõunast kartul või hommikust tatrapuder, siis teen sellest mingi teise toidu õhtuks lastele vormina, kotletina või praeme need ahjus või pannil mõne sobiliku toiduainega. Muidugi tuleb siin arvestada toiduainete säilitamise nõudeid,» sõnas Türi Toimetulekukooli kokk Valli Järve.

2013. aasta kevadel viidi Järvamaal läbi tarbijakaitse liidu tarbijauuringu säästlikust tarbimisest. Üks küsimusi oli: «Mida teete selleks, et toidujäätmeid ei tekiks?».

Järve sõnu väitis üle 68% vastanuist, et tarbivad ära enne vanemad tooted ja 63% külmutavad toitu. Sisseoste planeerivad 31,6% naisi ja 33,3% mehi. Naised ei armasta serveerida väikeste portsjonitena, kuid meestest seevastu 33,33% teevad seda.

Toidu külmutamine

Järve soovitab toidu ülejäägid külmutada, samuti peaks tema sõnul alati enne poodi minekut tegema nimekirja ja sellest ka kinni pidama, et ei ostetaks kampaania käigus toiduaineid, mida ei jõuta ära tarvitada. «Kui juhtub toitu üle jääma, tuleks järgmiseks toidukorraks lisada sinna mõnda sobilikku toiduainet juurde ja valmistada sellest hautis või vormitoit,» lisas Järve veel ühe soovituse.

Kelmiküla lasteaia majandusjuhataja Inga Saarepere sõnul ei peaks üle jäänud saia- ja leivanukke kindlasti ära viskama, kuna neist saab järgmiseks päevaks teha maitsvat leivasuppi või saiavormi. Supi peale saab teha näiteks saiakrutoone.

Ly Kaups Hiidlaste Koostöökogust soovitab aga keeta puljongit. «Ehk kui saad terve kala söögi tegemiseks (näiteks lõhe või haugi) siis peale filee tegemist keeda peast ja suurtest roogudest puljong,» ütles Kaups. Ta lisas, et sama on kanaga: ostad terve kana, pistad ahju, sööte liha ära ja siis luustik puljongiks. «Kõigi puljongite maitseks võib lisada peaaegu kõiki juurviljade «jääke», näiteks sibulakoored, porgandi otsad, kapsa juurikas ja neid jälle tasasel tulel keeta,» jagas Kaups näpunäiteid.

Kestad ahju

Suurema puljongikeetmise (tekkis suurem kogus häid loomaliha konte) puhul võiks seda «kokku keeta» ehk tasasel tulel isegi kuni 3-4 päeva. Lõpuks jääb Kaupsi sõnul eriti maitsekas kontsentraat, mida on hea säilitada näiteks jääkuubikukottidesse panduna sügavkülmas.

«Kui aurutad mahla, jäävad järgi kestad. Need võiks panna ahju ja kuivatada ning hiljem kohviveskiga jahuks jahvatada. Nii saabki teha näiteks mustikajahu, mida hiljem on hea lisada pannkoogitaignasse, jogurti-müsli sisse jne. Hea ja gluteenivaba.»

Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp soovitas aga jälgida toidupakendite märgistust, sh «Kõlblik kuni» või «Parim enne» kuupäevi. «Enne toidu kergekäeliselt minemaviskamist tuleks teha sensoorne hinnang – kõigepealt visuaalselt, et ega pole näha hallitust, värvimuutusi, konsistentsi muutusi (näiteks kihistumist), siis nuusutada ja vajadusel ka maitsta. Kui tõesti ei sobi ka peale läbiküpsetamist ehk kuumtöötlemist, siis teinekord püüda kas kiiremini ära tarbida või vähem osta,» rääkis Potisepp, kes jagas järgmisi soovitusi:

  • veendu, et toote koostis on sulle arusaadav ja vastab sinu vajadustele. Toidukauba koostisained kirjutatakse pakendile alanevas järjekorras;
  • vali sobiva suurusega pakend;
  • osta soodusmüükidelt suuremas koguses ainult pika säilivusajaga tooteid;
  • sõbrannad-naabrinaised võiksid näiteks koopereeruda ka toiduainete ostmisel ja valida hinnalt soodsamaid- suuremaid pakendeid ja jagada omavahel.

Harmoonikumi kohviku perenaise Ene Lille soovitused:

  • Osta saadusi otse tootjalt või taluturult.
  • Valmista sööki ise vastavalt oma pere tarbimisele.
  • Külasta toidukohti, kus valmistatakse toitu kohalikust toorainest.
  • Käi poes täis kõhuga.
  • Kogu sügavkülma üleliigseid singi- ja vorstijuppe – nendest on hea näiteks seljankat teha.
  • Kuivata leivajäägid ja valmista neist nt kalja.
  • Kuivata saiajäägid ja tee neist ise nt riivsaia.

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale.

Tagasi üles