/nginx/o/2013/10/14/2542824t1h4b9b.jpg)
«Pole mingit võimalust, et aktsiate ja võlakirjade hindu oleks võimalik ennustada järgmisteks päevadeks või nädalateks. Aga laias laastus on täiesti võimalik ennustada hindu pikemas perspektiivis, nagu kolmeks kuni viieks aastaks,» seisis Rootsi Kuningliku Akadeemia teates, kus anti teada, et tänavune Nobeli majandusauhind jagatakse kolme USA majandusteadlase vahel.
Kolmest auhinnasaajast kõige tuntum on Robert J. Shiller, kelle arvukad kommentaarid on ilmunud ka eesti ajakirjanduses.
«Finantsid on moodsa tsivilisatsiooni mootor. Meie kõige paremaid tegevusi tuleb finantseerida ning minu soov on, et finantsmaailm areneks ja teeniks inimkonda,» ütles ta.
Chicago Ülikooli professorit Eugene F. Famat teatakse moodsa finantsturgude teooria loojana. 1960. aastatel lõi ta efektiivse turu hüpoteesi, mis sattus tugeva kriitika alla enne ja pärast ülemaailmset finantskriisi, mil finantsvarade hinnad väga palju muutusid. Oma hilisemates töödes näitas ta, et väärtusaktsiate (tugevate bilansside, kuid liiga odavalt hinnatud ettevõtete aktsiad) ja väiksema turuväärtusega ettevõtete aktsiad annavad suuremat tootlust kui kasvuaktsiad (aktsiad, mille hind on suure kasvupotentsiaaliga).
Fama teadustööde tulemusena, mille järgi on professionaalsetel investoritel võimatu turgu lüüa, on väga populaarseks muutnud indeksifondid, mida on üsna palju meie pensionifondide portfellides.
Robert Shiller näitas mõned aastakümned hiljem, et pikemas perspektiivis ei pruugi aktsiate varade hinnad vastata efektiivsele turule.
Näiteks aktsiahinnad kipuvad olema volatiilsemad kui dividendid. Varade hindu mõjutavad tegurid, millest kõik ei pruugi ilmtingimata ratsionaalsed olla. Rohkem on Shiller tuntud USA elamuhinnaindeksi Standard & Poor’si Case-Shilleri indeksi koostajana. Kinnisvaraspetsialistide sõnul on see oluline hinnaindeks teiste regioonide kinnisvaraarendajatele. Tänavu juunis hoiatas Shiller, et mitut Ameerika Ühendriikide suurt linna võib ohustada kinnisvaramull.
Nobeli majandusauhind ei ole loodud Alfred Nobeli testamendijärgse tahte avaldusena. Auhind loodi Rootsi keskpanga 300. aastapäevaks 1969. aastal ning preemia ametlik nimetus on Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks. Auhinna suurus on kaheksa miljonit Rootsi krooni (911 440 eurot).
Kommentaar
Allan Teder
TÜ majandusteaduskonna doktorant
Fama töötas 1960. aastatel välja efektiivse turu hüpoteesi (ETH), mille järgi sõltub nii aktsiate kui ka teiste finantsinstrumentide hind seda instrumenti puudutavast informatsioonist, teisisõnu: hind kujuneb, kui turuosalised reageerivad informatsioonile. Hüpoteesi järgi on muu hinnaliikumine juhuslik ja seetõttu pole võimalik muud moodi alternatiivsete investeerimisstrateegiatega pidevalt paremat tootlust teenida, kui lihtsalt hoida hea perspektiiviga (mille tulevane info on eeldatavalt positiivne) finantsinstrumente portfellis pikka aega.
Shiller on oma uurimistöös keskendunud efektidele, mida ETHga selgitada ei saa, teiste seas näiteks aktsiahinna suur volatiilsus enne või pärast majandustulemuste avaldamist või börsimullid. Shiller on oma töös eeldanud, et turuosalised ei ole ratsionaalsed ja seetõttu ei saa liikumised finantsturgudel olla alati ratsionaalsed ja loogilised.
Hansen on oma uurimistöös keskendunud määramatusele, millega turuosalised peavad investeerimisotsuseid tehes arvestama. Hansen arendas ökonomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad (näiteks portfelli juhtimisel) arvesse võtta finantsturgudel esinevat määramatust.
Kõige olulisemaks loen Shilleri auhindamist, kuna tema töö finantsturgudel esinevate anomaaliate ja inimese käitumisviiside uurimisel on tegelikule finantsturgude olemusele sisult kõige lähedasem. Finantsturge tuleb mõista selleks, et ära hoida järgmist, ülejärgmist ja üleülejärgmist börsimulli, finantskriisi või ülemaailmset majandussurutist.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)