Rahandusministeerium: maksukoormust kasvatasid ka ajutised asjad
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
31. märts 2010, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks käibemaksu, kütuseaktsiisi ja töötuskindlustusmakse määra tõusule mõjutasid eelmisel aastal maksukoormuse kasvu mitmed ajutised asjaolud nagu varude soetamine ja II samba maksete peatamine, selgitas rahandusministeeriumi riigi rahanduse osakonna nõunik Sven Kirsipuu.
Kirsipuu sõnutsi ei vähenenud aastane maksulaekumine samaväärselt nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tõusuga. See tõstis maksulaekumiste osakaalu SKTst ehk teisisõnu maksukoormust. Põhjusena nimetas Kirsipuu muuhulgas ekspordi olulist vähenemist, mis samas maksulaekumistele erilist mõju ei avaldanud.
Otseselt eelmisel aastal toimunud aktsiisitõusudel oli maksukoormuse kasvule väike mõju, kinnitas Kirsipuu. Tema sõnutsi kasvatas maksukoormust kunstlikult selle aasta algusest jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad, mis põhjustas aasta lõpus aktsiisikauba varumise. Kokku suurendas aktsiisikaupade varude soetamine maksukoormust 0,6 protsendi võrra SKTst.
II samba riigipoolsete maksete ajutine peatamine suurendas tehniliselt tuluna arvesse mineva sotsiaalmaksu laekumist, kuigi maksumäär ei muutunud. Maksete peatamise mõju maksukoormusele oli 0,6 protsenti SKTst, märkis Kirsipuu.
Kirsipuu sõnul vähendas mullust maksukoormust esimese lapse pealt makstud täiendav tulumaksusoodustus.
Numbriliselt on varude soetamise ja II samba maksete peatamise mõju kummalgi umbes 0,6 protsenti SKTst, erinevate (mitte ainult kaudsete maksude) maksumuudatuste mõju oli umbes 1,1 protsenti SKTst. Ülejäänud maksukoormuse kasv (ehk ligi 1,7 protsenti SKTst) tulenes suuresti alguses räägitud SKT muutuse struktuurist (ekspordi vähenemine ei mõjutanud niivõrd palju maksulaekumisi kui SKTd), selgitas Kirsipuu.
«Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti maksukoormus aastaid olnud üks väiksemaid. Tõenäoliselt hakkab maksukoormus kasvama ka mujal Euroopas, sest vajadus katta suurte eelarvepuudujääkide rahastamisest tulenevaid kulusid on suur,» tõdes Kirsipuu.
Eesti maksukoormus oli statistikaameti andmetel 2009. aastal 36 protsenti sisemajanduse koguptoodangust (SKT) ning maksukoormus tõusis varasema aastaga võrreldes 4 protsendipunkti peamiselt aktsiiside tõusu tõttu.