Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Jäätmejaamad nõuavad suurema koguse puulehtede eest tasu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Maha langenud puulehed.
Maha langenud puulehed. Foto: Peeter Langovits

Kellel ei ole koduõuest kokku riisutud lehti võimalik kompostida ega nendega midagi muud peale hakata, saab need viia jäätmejaama, kus puulehtede vastuvõtt on tasuta või väikese tasu eest.

Näiteks Ragn-Sellsi jäätmejaamades võetakse ühelt toojalt tasuta vastu kuni 0,4 kuupmeetrit puulehti, suurema koguse eest tuleb maksta 34 eurosenti. Puulehed lähevad edasi spetsiaalsetesse kompostiaunadesse, kus neist valmistatakse haljastusmulda.

Puulehti võetakse vastu ka mitmes ASi Eesti Keskkonnateenused jäätmejaamas, kuid sealgi enamasti tasu eest. Näiteks Viimsi jäätmejaamas maksab puulehtede ja oksade äraandmine olenevalt kogusest 0,70–8,44 eurot.

ASi Epler& Lorenz hallatavatest jäätmejaamadest võetakse puulehti vastu Tartu linna keskkonnajaamas, Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas ja Suure-Jaani jäätmejaamas. Kõigis neis on puulehtede äraandmine tasuline.

Aia- ja haljastusjäätmed ei tohi sisaldada võõriseid, mis orgaaniliselt ei lagune, nagu näiteks plastik, klaas, metall jne. Puulehti on lubatud kompostida ka oma kinnistul. Nii säästab aiaomanik jäätmeveokulusid ja lisaks valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias väetisena. Tallinna ja Tartu omavalitsused korraldavad ka puulehtede tasuta äravedu.

Tagasi üles