/nginx/o/2013/04/01/1666236t1hdb5a.jpg)
Räpina aianduskooli kutseõpetaja Sirje Tooding soovitab neil, kellel vähegi võimalust, puulehed kindlasti komposteerida ja võimalusel segada seda muruniitega.
Kuidas puulehti õigesti kompostida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kihtide vahele peab viskama aiamulda või valmis komposti, siis lagunevad lehed kiiremini. Ühele ruutmeetrile umbes viis-kuus labidatäit,» õpetab ta. Lisaks võib umbes 50-sentimeetriste kihtide vahele panna koredamat materjali, näiteks peenemaid oksi või mahalõigatud varsi, et lehehunnik ei vajuks liiga tihedaks. «Samuti on hea ahjust võetud puutuhk või poest ostetud lubiväetis kihtide vahel või lehtedesse segatult,» soovitab asjatundja. Toodingu sõnul on enamikus tamme- ja kirsilehtedest koosnev kompost happelisem.
«Kui pargis on valdavalt tammepuud, siis need muudavad mulda kaevates pinnase happelisemaks ja on lisaks aeglaselt lagunev materjal,» selgitab ta. «Hea materjal on lepa- ja kaseleht, kuid kes neid siis sorteerima hakkab.» Tavaliselt on komposti happesus pH 6. See sobib suuremale osale taimedele. Kui mulla või komposti happesus on mingil põhjusel pH 5 lähedane, siis see ei ole asjatundja sõnul taimedele hea. «Enamasti riisutakse aga kõik lehed kokku ja nii need komposti ka lähevad. Küll aga ei soovitata komposteerida haigestunud viljapuu lehti,» toonitab ta.
Kui puudub kompostimis võimalus, siis tasub mulda kaevates proovida lehematerjal hästi mulla sisse segada. Paksu kihina mullas ei kõdune kevadeks kõik lehed ära. Puulehed on lagundajatele «dieetsöök» ja lehti lagundavad bakterid võtavad ümbritsevast mullast oma keha ülesehitamiseks lämmastikku.
«Sellest võib taimedel kevadel kasvu alustades tekkida lämmastikupuudus. Sügisel ei ole kuigi mõistlik lämmastikväetist lisada, kindlasti peab kevadel esimesel võimalusel seda tegema,» rääkis Tooding.