Lätlased hakkavad juba homme Eesti elektriturgu vallutama

Estonian Celli juhi Riia Ratniku sõnul läheb elektrienergia hind Eestis pärast energiabörsi avamist kõrgemaks kui Soomes ja see närvutab suurte eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Foto: Toomas Huik

See ei ole aprillinali, et neljapäeva varahommikul kell üks liiguvad esimesed elektronid Eestis läbi elektribörsi, enamik suurettevõtteid aga väldib börsi, sõlmides otselepingud tootjatega.

Eesti elektribörsi esimese päeva hind selgub kolmapäeva pärastlõunal. Milline see tulla võib? See on küsimus selgeltnägijatele. Tõsiasi on see, et viimase nädala soojad ilmad on elektritarbimist vähendanud ja sundinud tööle ka hüdrojaamad, mistõttu nii Leedu kui ka Soome börsil on hind talvistest kõrgustest allapoole tulnud. Baltic Energy Service’i juht Kaido Veldemann pakkus, et hind tuleb alla 40 euro (u 625 krooni) megavatt-tunni eest. Tallinna Tehnikaülikooli professor Juhan Valtin arvas, et hinnavahemik võib olla 35–40 eurot. Ligi 40-eurost hinda pakkus ka Eleringi juht Taavi Veskimägi, kes arvas, et hinnatõus tuleb 30 protsenti. Narva jaamade tootmishind on praegu ligi 30 eurot (u 470 krooni).

1. aprillil avanevale vabaturule peavad minema kõik firmad, mille tarbimine üle kahe gigavatt-tunni aastas. Vabaturul võib osta elektrit börsilt või sõlmida otselepingu mõne tootjaga. Asjatundjate hinnangul on enamik firmasid sõlminud otselepingud tootjaga, kelleks enamasti on küll Eesti Energia. Kuigi Vene elektrikaupleja Inter RAO on end Eestis registreerinud, pole venelased mingit otsest tegevust siin veel alustanud.

Latvenergo võidab kliente

Tähelepanuväärse osakaalu on saavutanud ka Läti riigi enamusosalusega firma Latvenergo. Muu hulgas eelistab Latvenergo teenuseid Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. Suurärimehe valdusfirma NG Investeeringud valis elektrimüügi partneriks Latvenergo. NG Investeeringutele kuuluvad tuntumad firmad on Selveri poed, Kaubamaja ja Liviko.

«NG Investeeringute grupi ettevõtetel on kõigil elektrienergia ostulepingud sõlmitud,» ütles AS Kitman juhataja Ilo Rannu. «Partneriks valiti Latvenergo, kellele anti võimalus tõestada ennast usaldusväärse partnerina, ja saadi kaubale kõige mõistlikumates äritingimustes ja hinnas.»

Kitmani korraldada on NG Investeeringute elektriost. Eleringi hinnangul on Latvenergo suutnud sõlmida Eesti suurtarbijatega lepinguid tarbimismahus 300 gigavatt-tundi aastas. Lätlaste oluline konkurentsieelis on Daugava hüdrojaamad, mis lumerohke talve järel suudavad pakkuda soodsa hinnaga energiat.

Ajalooline hinnatõus

Sukatootja Nanso Group Eesti insener Eve Greving märkis, et valis samuti partneriks lätlased. «Elektribörsi avanemise järel läheb hind meile kallimaks 30 protsenti, Eesti Energia pakutud hind oli veel kõrgem,» põhjendas Greving.

Greving kinnitas, et juba praegu on Eestis elektri hind koos ülekandetasude ja keskkonnamaksudega kallim kui Soomes. Ka tselluloositehase Estonian Cell juht Riia Ratnik märkis, et tselluloositehasele tuleb elektri megavatt-tund kätte 12 euro võrra kallimalt, kui selle eest Soomes maksta tuleks.

Nii Eleringi juht Taavi Veskimägi kui ka majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ei taha uskuda väiteid, et börsi avamise järel läheb elektri hind Eestis kõrgemaks kui Soomes. Veskimägi sõnul hinnad siin- ja sealpool lahte hoopis ühtlustuvad. «Elekter ei tohiks minna kallimaks kui Soomes,» kinnitas ka Kisel.

Elering korraldas teisipäeva pärastlõunal elektribörsi avamise puhul seminari. Selle avakõnes võrdles Veskimägi elektribörsi avamist liitumisega euroliidu või NATOga.

«Elektribörsiga liitumisel on Eestile oluliselt laiem tähendus kui ülepiirilised elektrikaablid või kauplemissüsteem; see viib meid ühest ruumist teise, see on üks järjekordne samm, mis integreerib meid lääne majanduspoliitilise ruumiga,» lausus Veskimägi.

Ka Kisel nimetas elektribörsi avanemist 1. aprillil ajalooliseks sündmuseks.