/nginx/o/2009/08/07/218151t1h5d31.jpg)
Rootsi astus Prantsusmaaga lahingusse rahvusvaheliste sõjalennukitellimuste pärast ning käis Gallia poegade vastu välja olulise trumbi: valitseva monarhi.
Kuningas Saabi salarelv lennukimüügiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii maanduski möödunud nädalal Brasiilias Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf isiklikult, et president Luiz Inácio Lula da Silvale selgitada, mille poolest Saabi lennukid Dassault' omadest etemad on.
Miljarditesse dollaritesse ulatuva tehingu osas on läbi räägitud juba kaua ning üldiselt on favoriidiks peetud prantslaste Dassault' hävitajat nimega Rafale. Esialgu käib jutt 36 lennuki ostust, väljavaatega neid edaspidi juurdegi tellida.
Saabil on aga kindel plaan oma Gripen-lennukiga Rafale'ile silmad ette teha. Brasiilia oleks esimene proovikivi, ees ootavad veel India ja Šveitsi hanked.
Saabi tegevjuht Åke Svensson usub, et Gripeni tulevik on tänu Lõuna-Aafrika, Tai, Ungari ja Tšehhi Vabariigiga sõlmutud lepingutele juba sama hästi kui kindlustatud.
Eelolevad konkursid tõotavad aga rootslastele ligipääsu kaitselepingute kõrgliigasse. Saab eeldab, et kuna nii Brasiilia, India kui Šveits on poliitiliselt üsna iseseisvad, peaks lepingute sõlmimise protsess olema vaba poliitilistest kaalutlustest. Saabi sõnul eelistatakse paljudel turgudel teadlikult USA marke nagu Boeing ja Lockheed.
«Meie võime pakkuda kõrgtehnoloogilisi ja kulusäästlikke lennukeid - ilma poliitiliste konksudeta,» ütles Svensson.
Ühtlasi peaksid hävitaja-hanked Saabi oma endise tütarfirma, Saab Automobile'i varjust taas rambivalgusse tooma. Koondus ju ellujäämise eest võidelnud automargile mitmeks kuuks pea kogu meedia ja avalikkuse tähelepanu.
Kaitseettevõte on neist kahest küll tunduvalt parema tervise juures, kuid saatus on mõlemal siiski sarnasevõitu: ollakse väikesed tegijad, silmitsi suurte globaalsete rivaalidega.
Nagu ütles Royal Bank of Scotlandi kaitseanalüütik Sandy Morris, valitseb Saabi puhul risk jääda ulpima nišifirmade ja «ülemise otsa» ettevõtete vahelisse tühimikku.
Sarnaselt autofirmast paarilisega on ka kaitseettevõtte juhatusest viimasel ajal suured tormid üle käinud. Nimelt otsustas brittide BAE Systems oma 20-protsendilise osaluse maha müüa.
BAE liitus Saabiga aastal 1995, et üheskoos Gripenit turustada. 2004. aastal sai allianss aga tugeva hoobi, kui BAE Systems oma põhitähelepanu Eurofighter Typhoonile ja F-35 Joint Strike Fighterile pööras. BAE jäi küll Saabi surimaks aktsionäriks, kuid nende positsioon juhatuses muutus üsna ebamugavaks.
Käesoleval kuul müüs BAE poole oma osalusest Rootsi mõjuka Wallenbergi perekonna valdusfirmale nimega Investor, ülejäänuga minnakse turule. Tehing kergitas Investori osaluse 30 protsendi peale ja andis neile 39,5 protsenti hääletusõigustest. Lisaks kuulub veel 6 protsendi eest hääli Wallenbergi perekonnafondile.
Saab asutati aastal 1937 Wallenbergide abiga ning eesmärgiga tagada Rootsile oma neutraliteedi kindlustamiseks vajalik lennuvägi.
Viimasel ajal on grupp lisaks siseturule ka ekspordivõimalusi otsima hakanud. Kümne aasta eest moodustas eksport Saabi käibest vaevalt kolmandiku, möödunud aastal tuli ekspordist aga juba enam kui kaks kolmandikku käibest.
Hävituslennukite turul on konkurents karmiks osutunud, hästi on Saabil aga läinud sellistes valdkondades nagu radarisüsteemid ja väljaõppevahendid. Samuti on turuosa suurendatud mehitamata õhusõidukite segmendis.
Teiseks oluliseks kõrvalvaldkonnaks on Saabile tsiviilkaitse, sealhulgas lennujaamade, vanglate, tuumajaamade ja teiste infrastruktuuride kaitseks mõeldud tehnoloogia. See on aidanud üle elada finantskriisi kiiluvees väiksemaks tõmmatud sõjalistest tellimustest tekkinud vaakumit.
Suurima käibe ja uhkusetunde tagab Saabile küll Gripen, kuid kasv ja kasumid tulevad valdavalt muudest valdkondadest. «Kui keegi neilt mõne Gripeni tellib, siis on see pigem boonus - mitte asi, mille peale midagi ehitada,» ütles Morris.
Müük kasvas möödunud aastasel keerukal turul 4 protsendi võrra 24,6 miljardi Rootsi krooni peale, netokasum ronis pärast kahjumlikku 2008. aastat 699 miljoni Rootsi krooni peale. Tellimusi oli aasta lõpuks aga 21 protsenti vähem ehk 18,4 miljardi Rootsi krooni eest - mis annab märku, et ees on kitsamad ajad.
Investorid kiidavad Svenssonit küll ekspordimahu tõstmise eest, kuid loodavad samas, et kui ta septembris pärast seitset tüüri juures veedetud aastat pensionile läheb, hakkab firma kiiremas korras uusi kasvuväljavaateid otsima. Järeltulija otsingud igatahes käivad.
Mõned analüütikud julgevad Saabi väljavaadetes kahelda, kuna rootslaste käive on selliste konkurentide nagu BAE, Boeingu ja Lockheedi omast vaevalt kümnendik. Morrise sõnul julgustab investoreid aga Saabi püüd kasvavatel turgudel jalga ukse vahele pista. «Vähemalt reaalsustaju on Saabil olemas,» ütles ta.