Saksa tööstuslinnad ägavad kriisis

Zollvereini söekaevanduse tõstetorn. Kaevandus ja sinna juurde kuuluv muuseum on üks peamisi vaatamisväärsusi 2010. aasta Euroopa kultuuripealinnas Essenis. Foto: Andrus Karnau

Suur majanduskriis pole räsinud ainult väikseid Baltimaid, see rüüstab ka Saksamaa tööstuse südant Ruhri, kus sajandite jooksul on loodud lugematul hulgal rikkust.

«Kreeka kriis pole teema,» ütles Düsseldorfi aselinnapea Helmut Rattenhuber rahvusvahelisele ajakirjanike seltskonnale eelmisel reedel. Suurte uudisteagentuuride pealkirjade küljes – nagu titt tissi otsas – rippuvaile ajakirjanikele oli see ootamatu avaldus.

«See oli kantsleri poliitiline otsus,» lisas Rattenhuber. «Minu sõprade ja tuttavate vahel pole see jutuks tulnud. Maksumaksjate jaoks pole Kreeka aitamine teema.»

Rattenhuber pole mingi poliitika- või rahandusvõhik, sest juhib Düsseldorfi rahaasju. Düsseldorf on aga üks kümnest rikkamast Saksamaa linnast. Rattenhuber on oma tööd teinud uskumatult edukalt: Nordrhein-Westfaleni liidumaa 54 linnast on Düsseldorf ainus, kel pole võlgu.

Linna ajaloolise turuplatsi ääres asuva raehoone aknale on isegi paigutatud eraldi kell, mis loeb võlavabu minuteid, tunde, päevi ja aastaid. Eelmise reede ennelõunal oli kell tiksunud kaks aastat ja 194 päeva.

Võlakoorem rõhub

Saksa majanduse olukorda iseloomustas Rattenhuber nii: see on veel haigla tavapalatis, kuid intensiivravist juba õnneks välja saanud.

Rattenhuber märkis, et Ruhri linnade suureks probleemiks on võlad. Tema sõnul on olukord endise Ida-Saksamaa linnades, kus tööpuudus võib küündida isegi 20 protsendini, tänu puuduvale võlakoormale isegi parem.

Düsseldorfi naaberlinna Esseni eelarveseis on üsna  katastroofiline. Nordrhein-Westfaleni majandusinstituudi direktori Christoph M. Schmidti sõnul vaevab Essenit (nagu Kreekatki) suur laenukoormus, sellest kahele miljardile eurole tuleb kiiresti uus kate leida.

Rahvusvahelise finantskriisi tõttu pole ülesanne kerge. Schmidt arvas, et Essen ei tule sellest olukorrast liidumaa või keskvalitsuse abita välja. Essen on muide üks kolmest tänavusest Euroopa kultuuripealinnast.

Lisaks laenudele teevad Saksa omavalitsusjuhtidele muret sotsiaalkulud. Nii nagu Eestiski käib abiraha läbi omavalitsuse kassa. Kui tööpuudus kasvab ja sotsiaalabi tuleb suuremas mahus välja maksta, siis hakkab muude asjade jaoks raha nappima.

Kultuuripealinna raames loodud sihtasutuse ECCE (Euroopa loomemajanduse keskus) juht Bernd Fesel lausus, et umbes kümme linna 54st on pankroti veerel. Ametikoha tõttu tegi Feselile muret omavalitsuste vähenev toetus ooperiteatritele. Aga ohus on ka koolid. «Tööpuudus kasvab, kasvavad sotsiaalkulud, kusagilt tuleb kokku hoida ning sulgema hakatakse teatreid ja kokku hoidma hariduselt,» ütles Fesel.

Düsseldorfi võlavabaduse taga on peale kokkuhoiu ka linnavara müük. Kaheksa viimase aastaga on Düsseldorf müünud linnaettevõtete osalusi 1,1 miljardi euro eest. Kümme aastat tagasi oli Düsseldorfi võlakoorem üle 1,5 miljardi euro.

Aknaid pesku vihm

Saksa linnade peamiseks sissetulekuallikaks on müügimaks. Kriisist annab hästi aimu see, et müügimaksutulu on tänavu võrreldes 2007. aastaga enam kui veerandi võrra väiksem (749 miljonit eurot).

Aktiivset kokkuhoiupoliitikat Düsseldorfi linnavalitsusel aga Rattenhuberi sõnul esialgu kavas ei ole. Kärpesse võivad minna vaid investeeringute plaanid, need on aga hoolimata kriisist muljetavaldavad – metrooliini pikendus, akvaariumikompleks, uus muuseumihoone.

Kulude kokkuhoid pole Rattenhuberile võõras. Kui seda viimati 2000. aastate algul teha tuli, siis sulges linnavalitsus raamatukogusid, vähendas ujula veetemperatuuri ja jättis avalike hoonete aknapesu tellimata. Kui kokkuhoiu aeg, siis pesku vihm aknaid!

Visa kaart valmistab peavalu

Eestis oleme harjunud sellega, et võtame taskust krediitkaardi ja tasume ostude eest. Vanas Euroopas ei pruugi see kaardivahendusfirmade ülisuurte teenustasude tõttu nii lihtne olla.

Õigupoolest tuleb ju ka Eestis maksta kopsakaid vahendustasusid, aga millegipärast kannatavad kaupmehed seda terrorit vaikides.

Esimene ebameeldiv üllatus tabas allakirjutanut Berliini kesklinnas, kus lahke ettekandja-proua lõunasöögi eest tasumisel Visa krediitkaarti nähes pead raputas. «Makske parem sularahaga, sest Visaga lisame sellele viieeurose teenustasu,» lausus ettekandja.

11-eurosele arvele veel viit eurot lisada tundus liiga palju. Sama lugu kordus Essenis Edeka-keti toidupoes, kus müüjanna ei olnud valmis ka lisatasu eest Visa kaarti vastu võtma. «Liiga kõrge teenustasu,» põhjendas ta.

Enne seda oli naabruses asunud mänguasjade poe arvuti samuti keeldunud Visa krediitkaardist. Aga nii mõneski teises kohas sahises kaart probleemideta… (PM)